/nginx/o/2020/12/10/13522711t1h45c9.jpg)
“Keegi meist ei vali tahtlikult oma teele kannatusi, ei eelista vägivaldset elu headele peresuhetele ega soovi pai asemel peksa saada,” kirjutab Saaremaa ohvriabi töötaja Katrin Paukson. “Teatavasti ei hüüa õnnetus aga tulles ja rasketesse olukordadesse võib sattuda moel või teisel meist igaüks.”
Oluline on mõista, et ohver ei ole kunagi tema suhtes toime pandud vägivallas süüdi. Rasketes olukordades ei tohi jääda üksi, alati tuleb valida enda jaoks sobivaim võimalus, kuidas leida abi ja toetust. Vajalik abi on olemas isegi siis, kui on tunne, et lähedaste poole pöörduda ei saa ning tuttavatele rääkida on häbi.
Pöörduda abi ja nõu saamiseks tasub ka siis, kui inimene on meile ehk võõra kultuurilise taustaga. Eestis on ööpäev läbi avatud tasuta Ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja www.palunabi.ee veebinõustamine nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Siinsamas pakub meie Saaremaa ohvriabi abivajajatele tasuta nõustamist, meie poole võib pöörduda ka anonüümselt. Kui ei ole tegemist just kuriteoga, ei saa siin räägitud juttudest ilma pöörduja nõusolekuta mitte keegi teada.
Teenused toimivad ja oleme abivajajate jaoks olemas sõltumata Covid-19 piirangutest.
Ohvriabikeskusest saab abi ja tuge iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju. Vägivalla ohvriks sattudes või muu juhtumi läbi traumat kogedes on loomulik tunda esmalt väga erinevaid emotsioone: hirmu, viha, häbi või süütunnet.
Juhtunust rääkida võib olla raske. See on aga väga vajalik samm, et olukorrale lahendus leida ja mis oluline – rääkida saab anonüümselt.
Nõustamine ja toetus on tegelikult vaid ühe telefonikõne kaugusel ning pakub lahendusi, kui ollakse langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda.
Ohvriabi kriisitelefonilt saab infot oma õiguste ja abivõimaluste kohta ning abivajaja viiakse kokku õigete spetsialistidega. Kui inimene ei soovi või ei saa helistada, on võimalik kontakteeruda nõustajaga veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
Meie poole võib pöörduda ka juhul, kui inimene ei ole päris kindel, kas tema suhtes on kuritegu toime pandud.
Nõu ja emotsionaalset tuge saab ka siis, kui ollakse mures lähedase pärast või tahetakse teist inimest toetada. Ohvriabitöötaja juures on võimalik taotleda kuriteoohvri hüvitist ja vajadusel tagatakse kaitse mitme asutuse koostöös. Ohvriabitöötaja teeb teiste asutuste ja abiorganisatsioonidega koostööd, vahetades omavahel infot ning leides koos parimaid lahendusi ja abi kannatanule.
Näiteks on MARAC-meetodi järgi koostööd tegeva võrgustiku eesmärk tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid. Nende kaitse kindlustatakse mitme asutuse spetsialistide koostöös ning seeläbi püütakse vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi.
Naistevastast vägivalda kogenu saab pöörduda naiste tugikeskusesse, kus aitame vägivallast pääseda ja iseseisva toimetuleku saavutada.
Tugikeskuses pakume abivajajale ja vajadusel ka tema lastele ööpäev läbi turvalist keskkonda, kriisinõustamist ja ajutist majutust.
Veel hindame turvariske, anname esmast õigusabi ja koostame tegevusplaani, kuidas juhtunuga toime tulla ja turvalisema elu suunas liikuda.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses toetame neid, kes on viimase seitsme päeva jooksul kogenud seksuaalvägivalda. Võtame abivajaja vastu ka saatekirjata. Samuti ei pea selleks politseisse pöörduma.
Kannatanu on oodatud ka siis, kui ta ei mäleta, mis temaga juhtus. Meie spetsialistid on valmis abivajajat nõustama, soovi korral ta läbi vaatama ja teda võimaliku raseduse eest kaitsma ning pakkuma ennetavat ravi HI-viiruse ja B-hepatiidi vastu. Kõik uuringud ja ravi on tasuta. Sellise abi andmine ei jää vaid kriisinõustamise tasemele.
Pärast esmase abi saamist on kannatanu oodatud tagasi – ta saab oma tundeid jagada ja tal aidatakse taastada igapäevane elurütm.
Pakume abi ka vägivalda tarvitanud inimestele. Kui inimene on mures enda või lähedase vägivaldse käitumise pärast ning ta soovib astuda samme turvalisuse suunas, nõustame vägivallast loobumise tugiliinil 6 606 077.
Sel aastal on Saare ohvriabikeskuses kohal käinud 70 inimest. Lisaks veel 15 lepitusmenetluse osapooled. Telefoninõustamisi ja meili teel info jagamist on olnud üle 100 korra.
Mõned inimesed pöörduvad ka mitu korda, kui nende elus toimub uusi sündmusi või ka kordaminekuid või on muutunud olukorras uut infot ja nõu vaja. On ka päris mitmeid kliente, kes ohvriabikeskusse kohale ei tule, kuid saavad ohvriabis vormistatud suunamisega minna psühholoogide ja terapeutide tasuta vastuvõttudele.
Kõige rohkem pöördujaid on saanud ohvriabi kohta infot politsei kaudu. Kui inimene on andnud selleks politseile nõusoleku, siis ei jää me ootama, millal ta ükskord ohvriabisse tuleb, vaid võtame temaga ise ühendust.
Igasugusele vägivallale saab piiri panna ainult koostöös. Kuna kannatanutel on tihti raske abi otsida, siis on kõrvalseisjatel ülioluline roll märgata ja abi pakkuda.
Kui naabrite juurest kostab karjumist, vägivallale viitavaid hääli või appikarjeid, siis tuleb anda sellest kohe teada politseile telefonil 112.
Kui on kahtlus, et naabri, kolleegi, sugulase või sõbra peres esineb vägivalda, siis tuleb sellest rääkida. Kui ei tea, kuidas sekkuda ja olukorrast rääkida, siis annavad nõu meie spetsialistid ohvriabi kriisitelefonil 116 006.
Ärgem jäägem enda ega teiste suhtes ükskõikseks!
Saaremaa ohvriabitöötaja Katrin Pauksoniga saab ühendust võtta telefonil 575 70744 või meiliaadressil katrin.paukson@sotsiaalkindlustusamet.ee