Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Saaremaa annab Eesti SKP-st viiekümnendiku

AITAB SAARLASED KÕRGELE KOHALE: Eelmisel nädalal Nasva laevatehases Baltic Workboats Rain Altmäe käe all veeskatud kaater annab olulise panuse Saaremaa kogutoodangusse. FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Statistikaameti andmetel oli Saare maakonna sisemajanduse koguprodukt 2019. aastal jooksevhindades 467,2 miljonit eurot. Eesti SKP-st moodustas see kaks protsenti.

Kakskümmend aastat tagasi küündis Saaremaa aastane SKP 98,2 miljoni euroni, kümne aasta eest 244,5 miljonini ja mullu juba 467,2 miljoni euroni. 

Niisiis on kogutoodang viimase kümnendiga pea kahekordistunud ja kahekümne aastaga pea viiekordistunud. Kogutoodangu kasv ei ole samas muutnud maakonna osatähtsust kogu Eesti SKP-s ja 25 aasta jooksul on see püsinud kahe protsendi peal.

Kogu Eesti sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades küündis 2019. aastal 28 miljardi euroni. Harjumaa moodustas sellest üle 64% ehk 18 miljardit eurot, millest omakorda 15 miljardit tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal Eesti SKP-s oli vastavalt 11 ja 6 protsenti. Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas Eesti SKP-st vähem kui protsendi.

Suurim osakaal teenindusel

Mullusest Saaremaa sisemajanduse kogutoodangust andis 259,8 miljonit ehk 63,9% teenindussektor. Eestis tervikuna oli teenindussektori osa majandusest 72 protsenti. “Teeninduse osakaalu järgi hinnatakse sageli majanduse küpsust. Eestis on see püsivalt kasvanud ning nii kõrget teeninduse osakaalu ei ole meil varem olnud,” märkis statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp. Teenindussektori osakaal Harjumaal oli 80 protsenti ja Tartumaal 72 protsenti. Madalaim oli see Ida-Virumaal (41%) ja Lääne-Virumaal (42%).

125,4 miljonit ehk 30,8% Saaremaa SKP-st tuli tööstusest ja ehitusest, Eestis tervikuna veerand, kusjuures võrreldes eelneva aastaga toimus kahe-

protsendiline vähenemine. Statistikaameti teatel tingisid muutuse teeninduse osakaalu kasv ja hea aasta põllumajanduses, mis suurendas märgatavalt oma osakaalu Eesti majanduses.

Tänu energeetikasektorile oli suurim tööstuse osakaal Ida-Virumaal (58%), selgelt eristus ka Lääne-Virumaa, kus tööstuse osakaal oli 47 protsenti. Väikseim oli sektori osakaal Harjumaal (20%), Põlvamaal (24%) ja Tartumaal (25%). Kui Harju- ja Tartumaal oli see põhjustatud suurest teenindussektori osakaalust, siis Põlvamaal oli oluline tähtsus põllumajandusel.

Saarlased kolmandad

21,3 miljonit ehk 5,2% Saaremaa SKP-st andsid põllumajandus, kalandus ja metsandus. Eesti keskmine oli 3 protsenti. Suurim osakaal oli sel sektoril Viljandi (18%) ja Jõgeva maakonnas (18%), väikseim Harju maakonnas (0,5%).

Eesti SKP elaniku kohta oli eelmisel aastal 21 186 eurot, mis on 1566 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas (30 350 eurot), kus see ületas Eesti keskmist 43 protsendi võrra. Järgnesid Tartu ja Saare maakond, kus see oli vastavalt 91 (19 318 eurot) ja 67 protsenti (14 096 eurot) Eesti keskmisest. Saaremaa suhteliselt kõrge näitaja taga on suuresti tööstussektor, sealhulgas hästi arenenud laevaehitus, mis valmistab kallist ja kõrge lisandväärtusega toodangut.

Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas, moodustades 39 protsenti Eesti keskmisest.

Tagasi üles
Back