K, 30.11.2022

Saaremaa kunstiteoste võistluse laureaadiks sai Ivar Kaasik

Mehis Tulk
, toimetaja
Saaremaa kunstiteoste võistluse laureaadiks sai Ivar Kaasik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
VENNA TÖÖGA: Võidutöö autorit Ivar Kaasikut esindas näituse avamisel õde Liana Kaasik.
VENNA TÖÖGA: Võidutöö autorit Ivar Kaasikut esindas näituse avamisel õde Liana Kaasik. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Eile Kuressaare kultuurikeskuse saalis avatud näitusel “Uus reaalsus” anti üle tunnustuskirjad Saaremaa kunstiteoste võistluse parimatele ning peaauhind Ivar Kaasikule õlimaali “Coroona tulek” eest.

Konkursile esitati 27 autorilt 38 erinevates tehnikates tööd: maale, keraamilisi skulptuure, graafikat, segatehnikas töid, rooskulptuur, rõivainstallatsioon, 3D-fotoprint. 

Žürii liige Lii Pihl ütles, et laekunud taieste hulk oli olusid arvestades isegi ootamatult suur ja positiivne on nooremate autorite arvukas osavõtt.

Laureaaditiitlile esitas žürii viis kandidaati, kellest üksmeelselt valiti parimaks Ivar Kaasiku õlimaal “Coroona tulek” (2020). Laureaat sai valla tänukirja ja preemia 800 eurot, mille võttis vastu tema õde Liana Kaasik.

Kümne autori tööd pälvisid tunnustuskirja: Rita Talalajeva “Kuivastu sadam” (õli lõuendil), Sander Raudsepa “Koer-sööb-koera-maailm” (keraamiline skulptuur), Merilyn Lempu “Hämming” (neljaosaline graafiline sari), Kadi Grassi “Paranoia” ja “Viimane hingetõmme” (akrüül ja markerid), Maria Arnus-Kaasiku “Kodused pianistid” (keraamiline vaagen), Signe Mehiku “Me pole üksi” (akrüülmaal), Katariina Kaubi “Exit” (segatehnikas maal), Eve Oeselja “Maskeraad 2” (akrüülmaal), Külliki Järvila “Vaba hing” ja “Surematu hing” (graafilised tööd), Madis Vaheri “Süvaandmed” (3D-graafika).

Ajalehe Saarte Hääl eriauhinna pälvis Kadi Grass.

Võistlustöid hindas žürii koosseisus Helle Kahm, Reet Truuväärt, Margus Kadarik, Boris Šestakov, Lii Pihl, Anneli Teppo-Toost.

Vabakutselisena Saksamaal

Praegu Saksamaal elav Ivar Kaasik sündis 12. aprillil 1965 Kuressaares. Aastatel 1983–92 õppis ta Eesti Kunstiakadeemias (tollal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis) arhitektuuri ja hiljem metallehistöö kateedris, seejärel töötas erinevates ametites – muu hulgas aastatel 1992–98 kullassepana Saksamaal. Alates 1999. aastast tegutseb Kaasik vabakutselise kunstnikuna.

Märksõnad
Tagasi üles