Kui päkapikud käima hakkavad, siis neil maske küll ees ei ole. “Nad on ju nii tillukesed,” näitavad lapsed näppude vahel, et päkapikud on pisikesed nagu sipelgad. “Aga siis ei jaksa nad ju komme tõsta,” jääb Kaisa nõutuks. “Äkki nad on ikkagi suuremad,” pakub ta.
Ruuben seletab asja ära: “Kui keegi neid ei näe, siis on nad suuremad, aga kui keegi ärkab öösel üles ja läheb vetsu, siis muudavad nad ennast tillukesteks.”
Arabella mõtiskleb, et kui päkapikud on nagu sipelgad, siis on nad tegelikult tugevad. “Sipelgad ikkagi jaksavad kommi tõsta,” teab ta. Pakkumine, et ehk on korraga maiustuste kallal toimetavaid päkapikke lihtsalt palju, näiteks sada, ei tundu lastele siiski eriti usutav.
Mudilased ei jäta puudutamata ka igavest jõuluvanaga seotud müsteeriumi – kuidas ta küll jõuab ühe päevaga kõikidele kingitused kätte toimetada. Head selgitust sellele saladusele pole, Hanna-Loore pakub kõhklevalt, et äkki on jõuluvanasid siiski mitu.
Kingitused tuleb lahti teha ilmtingimata jõuluõhtul, kuigi kiusatus oleks avada need ju kohe hommikul. Aga kui palju kingitusi oleks üldse paras jõulude ajal saada? Lapsed pakuvad, et üks on ikka vähe, mingi kolm või neli oleks juba päris hea.
Milleks jõule üldse vaja on? Arabella arvab, et lastel lõbus oleks, Mattias aga, et kingitusi saada.
Kaisa ütleb, et soovid jõuluvanale tuleb kirja panna enne esimest advendipüha. Arabella lisab, et kirjad peavad valmis olema selleks ajaks, kui päkapikud käima hakkavad.
Kaisal on kingisoov selge: flööt ja üks tegevusraamat. Arabella ütleb, et tahab Enchanted´i suusamaja. Hanna-Loore ei ole päris kindel, mida jõuluvana võiks kingituseks tuua ja Mattias lausub kah, et peab veel selle üle mõtlema.