K, 22.03.2023

LAPSESUU ⟩ Miks me päkapikke ei näe

Mehis Tulk
, toimetaja
Miks me päkapikke ei näe
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
TEAVAD JÕULUASJU: Salme Otto-Triinu lasteaia mudilased (vasakult) Hanna-Loore, Arabella, Ruuben, Kaisa ja Mattias.
TEAVAD JÕULUASJU: Salme Otto-Triinu lasteaia mudilased (vasakult) Hanna-Loore, Arabella, Ruuben, Kaisa ja Mattias. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saarte Hääl käis enne esimest adventi külas Salmel Otto-Triinu lasteaia mudilastel, et pisut jõulujuttu veeretada. Lisaks tuntud teadmistele, et jõuluvanal on pikk rinnuni ulatuv habe, punased riided ja päkapikumüts ning ta hõikab “hou-hou-hou!”, saime mudilastelt jõulude kohta kuulda nii mõndagi huvitavat.

Näiteks seda, et Hanna-Loore, Arabella, Ruuben, Kaisa ja Mattias usuvad kindlalt, et ühes jõuludega tuleb kindlasti ka lumi maha. Siis saab teha lumememme ja mängida lumesõda. “Meie tegime ükskord lumest suure mäe ja selle pealt sai liugu lasta,” räägib Kaisa.

Lapsed teavad, et jõulude ajal tehakse kõiksugu jõulutoite. Ruuben nimetab verivorsti, Arabella piparkooke, Kaisa hapukapsast. Kes need toidud kõik küll välja mõtles? Loomulikult jõuluvana, on lapsed veendunud.

Arabella kinnitab, et piparkoogid on tehtud piparkoogitaignast ja piparkoogitaigen piprast. “Sellepärast nad ongi natuke kibedad,” teab ta. Ruuben täpsustab, et pipart on taigna sees siiski väga vähe, nii umbes näpuotsatäis. Kaisa teab, et piparkookide sees on veel midagi ja püüab seda pingsalt meenutada. “Kaneel!” hüüab ta viivu pärast rõõmsalt.

Ruuben ja Kaisa on näinud, kuidas nende emme piparkoogitaignat teeb. Ruuben ütleb, et ei tea täpselt, kuidas see käib, aga igatahes on taigen pruuni värvi. “See on vaja panna külmkappi,” kuulutab Arabella. “Ja pärast seda tuleb panna vormidesse.” Ruuben ütleb, et vormid pannakse ikka taigna peale. Mattias teab, et tainast tuleb enne rullida ka. “Siis on lapik ja suurem ka,” ütleb ta elutargalt.

Millise kujuga piparkooke tehakse? Kaisa: “Südame!” Arabella: “Muumid!” Mattias: “Kuusepuu.” Hanna-Loore: “Ingel.” Ruuben: “Aga meie tegime ükskord piparkoogist kiriku.” Ta näitab kätega, kui kõrge ja kui laia. “Pärast sõime selle ära.”

Aga kuidas verivorsti tehakse? See küsimus paneb lapsed pikemalt mõtlema ja pilke vahetama. “Verest,” pakub Arabella. “Ja vorstist,” lisab ta.

Hapukapsaga on veel keerulisem lugu. Selge, et ta kapsast tehtud on, aga kuidas? See jääb-ki paraku saladuseks. Kindel on üksnes, et nimi on hapukapsal niisugune tema hapu maitse pärast. Ja see maitse pole tegelikult üldsegi paha. Hapukapsast antakse ka lasteaias, kinnitavad lapsed. “Alles eile oli,” kuulutab Ruuben.

Üks tore jõulusöök on mandariinid, need meeldivad kõikidele lastele. Mandariine saab loomulikult poest, aga Arabella teab, et mandariinid kasvavad puu otsas ja mitte Eestis, vaid Ukrainas ja Gruusias. Ta on seal käinud, sellepärast teab. Mandariinid toovad lastele meelde ka meie oma koduaedade õunad, mida samuti jõulude ajal lauale pannakse.

Jõulujookidest nimetavad lapsed kõigepealt šampust. Ruuben ütleb, et tema rüüpab jõulude ajal piima, Kaisa joob mahla, Arabella morssi.

Jõulude ajal rõõmustavad lapsi päkapikud, kes sussi sisse kommi toovad. Aga sussid pole ainus koht, kust kommi saab. Lastel on ka jõulukalendrid, mis peidavad erinevaid maiustusi ja mida hakatakse päevakaupa lahti tegema alates esimesest advendist. Kui teiste jõulukalendrid on ostetud poest, siis Ruuben ütleb, et temal on kodus isetehtud kalender – suure kuuse kujuline, kuhu emme maiustused sisse paneb.

Kui ühel päeval jääb jõulukalender miskipärast avamata, siis aeg selle pärast seisma ei jää ja jõulud tulevad ikkagi päeva jagu lähemale. Ja järgmisel päeval saab kalendrist korraga kaks maiust!

Kõige toredam asi jõulude ajal on kingitused. Kuid nende saamine seostub paraku ka teatud raskustega.

Kõige toredam asi jõulude ajal on loomulikult kingitused. Kingituste saamine seostub paraku aga ka teatud raskustega. “Kõigepealt peab kuuse tooma. Siis saab kingitused selle alla panna,” selgitab Arabella. Kaisa ütleb, et kuuse juurde tuleb ka õunu ja piparkooke jätta. Maiuseks ja tänutäheks jõuluvanale ning tema põhjapõtradele.

Kaisa tuletab ka meelde, et kingituse saamiseks tuleb tubli laps olla ja tagatipuks ka veel salmi lugeda. Nii kodus kui ka lasteaias. Mõnikord on aga kingitustel lihtsalt nimed peal ja neid saab niisama kuuse alt võtta.

Selle aasta lasteaia jõulupeo kohta ei oska lapsed midagi kindlat ütelda, sest... “Koroona on!” kuulutavad nad läbisegi. Mattias teatab tõsiselt: “See on üks viirus, millega võib sattuda haiglasse ja surma saada.”

Lapsed tunnistavad, et on natuke murelikud, sest pole kindlad, kas päkapikud ja jõuluvana üldse viiruse ajal liikuda tohivad. “Ühes reklaamis oli, et kuidas me pakid saame, kui jõuluvana reegleid peab jälgima,” teatab Arabella. Ruuben haarab kätega peast. “Mul oli ükskord nii, et jõuluvana ei saanud tulla ja helistas,” räägib ta. “Ütles, et meie maja läheduses on kinke, tegime ukse lahti ja selle ees oli suur kott.” Kaisa mäletab, et tema vanaema juures oli ka ükskord kott ukse taga rõdul.

Kui päkapikud käima hakkavad, siis neil maske küll ees ei ole. “Nad on ju nii tillukesed,” näitavad lapsed näppude vahel, et päkapikud on pisikesed nagu sipelgad. “Aga siis ei jaksa nad ju komme tõsta,” jääb Kaisa nõutuks. “Äkki nad on ikkagi suuremad,” pakub ta.

Ruuben seletab asja ära: “Kui keegi neid ei näe, siis on nad suuremad, aga kui keegi ärkab öösel üles ja läheb vetsu, siis muudavad nad ennast tillukesteks.”

Arabella mõtiskleb, et kui päkapikud on nagu sipelgad, siis on nad tegelikult tugevad. “Sipelgad ikkagi jaksavad kommi tõsta,” teab ta. Pakkumine, et ehk on korraga maiustuste kallal toimetavaid päkapikke lihtsalt palju, näiteks sada, ei tundu lastele siiski eriti usutav.

Mudilased ei jäta puudutamata ka igavest jõuluvanaga seotud müsteeriumi – kuidas ta küll jõuab ühe päevaga kõikidele kingitused kätte toimetada. Head selgitust sellele saladusele pole, Hanna-Loore pakub kõhklevalt, et äkki on jõuluvanasid siiski mitu.

Kingitused tuleb lahti teha ilmtingimata jõuluõhtul, kuigi kiusatus oleks avada need ju kohe hommikul. Aga kui palju kingitusi oleks üldse paras jõulude ajal saada? Lapsed pakuvad, et üks on ikka vähe, mingi kolm või neli oleks juba päris hea.

Milleks jõule üldse vaja on? Arabella arvab, et lastel lõbus oleks, Mattias aga, et kingitusi saada.

Kaisa ütleb, et soovid jõuluvanale tuleb kirja panna enne esimest advendipüha. Arabella lisab, et kirjad peavad valmis olema selleks ajaks, kui päkapikud käima hakkavad. 

Kaisal on kingisoov selge: flööt ja üks tegevusraamat. Arabella ütleb, et tahab Enchanted´i suusamaja. Hanna-Loore ei ole päris kindel, mida jõuluvana võiks kingituseks tuua ja Mattias lausub kah, et peab veel selle üle mõtlema.

Märksõnad
Tagasi üles