Jõulupühade eel lahkus meie seast Eino Ruttu – üks neist inimestest, kes tundis suure kalatööstuse hingeelu rohujuure tasandilt.
MÄLESTAME ⟩ Puhka rahus, Eino Ruttu
Eino Ruttu sündis Saaremaal Lahekülas. Kooliteed alustas ta Maasi Algkoolis, hiljem Tumala 7-klassilises Koolis. Nagu paljusid Saaremaa poisse kutsus tedagi meri. Ainult et kauged maad ja mered teda ei tõmmanud, lapsest saati köitis teda kalapüük. Nii oligi Eino koolitee loomulik jätk Tallinna Kalatööstuslik Merekool. Saaremaa sai juurde hinnatud spetsialisti, diplomeeritud insener-mehaaniku.
Konservitööstuse hing on kala varrastavad ja karpi laduvad naised ning teiselt poolt konservitoosid, mille lõpuks vastav masin sulgeb. Mehaaniku ülesanne on kalatsehh üheks masinavärgiks ühendada. Kõige selle täiuslik valdamine oli Eino puhul loomulik. Ja oli iseenesest mõistetav, et selline mees hakkas juhtima suurimat kalatööstust Saaremaal.
Läätsa Kalatööstuse arendamine on liialdamata öeldes Eino elutöö.
Hiilgeaegadel töötas tehas kolmes vahetuses, töö tuli tagada 300 töölisele. Mis kõige tähtsam – tsükkel lõpeb siis, kui müüdud toodangu eest laekub raha, et töölistele palka maksta.
Oli kordi, kus toodangu eest jäigi raha laekumata, aga palgad tuli maksta. Veel üks probleem, mis tuli lahendada: kus liikus raha, sinna liikus ka seltskond, kes himustas teatud osa sellest rahast. Neid nimetati “kantpeadeks”.
Olin üks väheseid, kellega Eino sel teemal rääkis. Ta teadis, et ka mulle pole see mure võõras. Aga hakkama saime mõlemad.
Kalameheks jäi Eino Ruttu hingelt oma elu lõpuni. Pensionipõlves sai ta palju tegeleda oma lemmiktegevusega – kalapüügiga. Uuendusmeelse inimesena katsetas ta igal aastal millegi uuega, olgu see mõrra asetus või nakkevõrgu jada nn lõksuks muutmine.
Vanus tegi oma töö ja paati minek oli Eino jaoks üha raskem. Imestasime aastaid, milline on ühe inimese tahtejõud, kes ennast sõna otseses mõttes paati veeretas, et püüniseid nõudma minna.
Eino teine suur kirg oli jahipidamine. Kui neid kaht omavahel võrrelda, ei teagi, kumb oli talle neist südamelähedasem.
Oma panuse andis Eino Ruttu MTÜ Saarte Kalandus toimimisse. Ta oli ühingu asutajaliige ja võttis aktiivselt osa ka selle tööst. Hindamiskomisjoni liikmena oli Eino vaieldamatu autoriteet.
Töötlemise toetusprojektide hindamise arutelul vaatasid kõik hindamiskomisjoni liikmed Eino otsa: tema ju valdas teemat rohujuure tasandilt. Kui ta selgitas kala koguse külmutamist ööpäevas läbi kompressori võimsuse, oli kõigile selge, et just nii see on.
Einot jäävad leinama abikaasa Leida, kolm last ja lapselapsed. Ka meie, kalanduse inimesed, jääme temast puudust tundma.