:format(webp)/nginx/o/2020/08/21/13290030t1h0d48.jpg)
“Äsja lõppenud jõuluajaga seoses on sobilik meenutada Jim Carrey komöödiat, milles peategelane Grinch püüab linnalt jõule ära varastada. Ometigi, kui parafraseerida seda filmi, kas Kuressaare linn on varastatud ja kas seda tegi Grinch?” kirjutab linnakodanik Andres Tamm.
Saare maavalitsuses Andres Hansost vabaks jäänud maakonna spordijuhi kohale asus kümne aasta eest ehk aastal 2010 kehakultuuri bakalaureuse kraadiga Madis Kallas, kes hakkas tulevases ametis tegelema Saarte Mängude organisatsiooni juhtimisega. Küllap oli noore spordimehe vastuvõetud amet väiksem kui tema soovitu. Kallase edukal lükkamisel sõlmisid tollased vallavolikogud 2017. aastal Saaremaa valla ühinemislepingu, millega kaotati Kuressaare kui linn maailmakaardilt.
Nüüd siis, napid neli aastat pärast seda, kui 1563. aastal hertsog Magnuselt linnaõigused saanud Kuressaare oma linnaõigused kaotas, on aeg-ajalt mõnel endisel linnakodanikul tekkinud soov ja küsimus, kas poleks õigem Kuressaare linna õigused taastada, et linnal oleks linnapea ja linnavolikogu, oma eelarve ja mõningane ametkond, kes ajaks ainult linna asju.
Nii on linnakodanik Valdek Kraus oma arvamusartiklis “Hüvasti, Kuressaare linn” 2017. aasta 28. detsembri Saarte Hääles arvanud, et kuna Kuressaare linn likvideeriti valdade ja linna ühinemislepinguga, siis saab linn eksisteerida vaid külana. Viljandi maakonnas on Kuressaare küla, nüüd on see siis ka Saare maakonnas.
Mullu 7. veebruaril ilmunud Saarte Hääles arvas Kuressaare “külaelanik” Vahur Reede, et “Saaremaa valla tekkega kaotas Kuressaare oma ligi pool tuhat aastat tagasi saadud linnaõigused. Seda tõsiasja pareeriti väitega, et ega`s Kuressaare linnana kao, asulana on ta ikka linn. Paraku pole ka see nii. Nimelt muudeti seoses haldusreformi seadusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja kirjeldati ära vallasisene linn asulana. KOKS välistab võimaluse, et vallavanemal on ka Kuressaare linnapea esindusfunktsioon. Vallasisese linna linnapea saavad valida linnakodanikud kogukondlikult”.
Kas see on nii? KOKS-i paragrahv 2 ütleb: “Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna iseärasusi.”
Seega on Vahur Reedel õigus: seadus ise sätestab, et valla või linna võimuorganeid peavad moodustama valla- või linnakodanikud demokraatlikult korraldatud valimiste teel.
"Kuressaare elanikel vaja oma esindust, kes oleks demokraatlikult valitud ning seisaks Kuressaare linna ja tema elanike eest."
Ometigi määrab Saaremaa valdade ühinemislepingu ptk 7 Kuressaare staatuse.
Kuressaare linn on VALLA keskus ja säilib asustusüksusena linnana senistes piirides.
Kuressaare linnale jääb linnana senine iseseisev sümboolika (vapp ja lipp) ning soodustatakse linna identiteedi hoidmist ja kujundamist, sh jätkatakse linna sünnipäeva pidulikku tähistamist ning jätkatakse linna aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi andmisega seotud traditsioone.
Kuressaares arendatakse linnalist elukeskkonda koos selle juurde kuuluvate avaliku ruumi rajatistega.
Kuressaaret esindab asustusüksuse linnapeana VALLA vallavanem. Linnapea ametiraha ja ametisaua kasutamise kord reguleeritakse senistel põhimõtetel VALLA põhimääruses. Lepingu p. 24.2 kohaselt jõustub leping VALLA volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval ning kehtib järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.
Kas Kuressaare “linna” elanikel on võimalus moodustada Saaremaa vallast endine Kuressaare linn, keda ei esindaks praegune vallavanem, vaid valitud isikute poolt nimetatud linnapea?
Arvan, et otseselt seda teha polegi võimalik. KOKS-i paragrahvi 22 lõike 1 punkti 10 järgi näeb volikogu pädevus küll ette volikogu õiguse haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamise, otsustamise, taotlemise ja nende kohta arvamuse andmise, ent kui tõenäoline on saada Saaremaa volikogu selline otsus, kui kolmandik territooriumist, eelarvest ja elanikest eraldub uuesti iseseisvaks Kuressaare linnaks. Põhimõtteliselt nagu oleks, ütlevad optimistid. Mitte iialgi, ütlevad pessimistid ja ilmselt on neil õigus.
Veelgi enam, KOKS-i paragrahvi 45 lõike 5 järgi peab haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastu võetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmisel olema volikogu koosseisu häälteenamus. See tähendab aga omakorda, et ühinemislepingu muutmisel peaks valitud 31-liikmelise volikogu liikmetest vähemasti 16 selle poolt olema.
Ometigi oleks Kuressaare elanikel vaja oma esindust, kes oleks demokraatlikult valitud ning seisaks Kuressaare linna ja tema elanike eest.
Siinjuures võib mõni öelda, et moodustage osavald Kuressaare linna. Samas ei ole osavalla institutsioon väga aktiivsel kasutusel Saaremaal ega ole ka otsustava hääleõigusega. Mis omakorda tähendab, et ta ei tööta.
Kes oleksid need Saaremaa vallavolikogu liikmed, kes elavad Kuressaare linna territooriumil ning võiksid hääletada sellise otsuse poolt? Volikogu esimees Tiiu Aro on ju Kuressaare linna inimene, samuti aseesimees Aivar Aru. Liikmete hulgast leidsin veel seitse linnaelanikku: Ly Kallas, Tambet Kikas, Kairit Lindmäe, Taavi Rauniste, Anton Teras ja Anti Toplaan. Seega on vallavolikogu 31 liikme hulgas üheksa linnavolinikku, mis on vaid 29% koosseisust. Palun ette vabandust volinikelt, kes elavad oma arvates linnas, kuid keda ma ei märganud.
Lõpuks toon ära need “linnaelanikud”, kes esindasid Kuressaare linna ühinemises vallaga, s.o Grinchid: juhtkomisjonist Madis Kallas (ei ela linnas), hariduskomisjonist ja kultuurikomisjonist Tiia Leppik (elas linnas), finantskomisjonist ning maa- ja majanduskomisjonist Mart Mäeker (ei ela ega ole kunagi elanud linnas), sotsiaalkomisjonist Kairit Lindmäe (elas linnas), arenduskomisjonist Simmo Kikas (ei ela linnas).
Endised linnakodanikud, palun avaldage arvamust, kas on vaja ja võimalik taastada endine Kuressaare linn kui omavalitsusüksus?