/nginx/o/2021/01/07/13565422t1he0b2.jpg)
“Targad otsused enne pensioni aitavad vanemas eas oma väärtuslikku aega ka kvaliteetsemalt veeta,” kirjutab saarlasest investor, menuka rahatarkuse raamatu “Rahaedu põhimõtted” üks autoritest ja rahandusala doktorikraadiga Tarvo Vaarmets.
Ise otsustad, kui rikkana pensioniea vastu võtad
Suurem sissetulek pensionieas pakub rohkem valikuid: kas osta paat ja hakata purjetama, avastada uusi maid ja kultuure, käia kontsertidel, restoranides või omandada hoopis mõni uus oskus?
Kui elada hetkes, on pensionieas siiski samuti erinevaid valikuid – näiteks kas vaadata “Õnne 13” viis või lausa kümme osa järjest.
Erinevad uuringud ja statistika viitavad paraku, et suurem osa inimesi soovib pensionil olles pigem kõik “Õnne 13” osad ära vaadata, kui reisimas ja restoranides käia.
Nii näiteks küündis 2020. aasta lõpus III ehk seni ainukese vabatahtliku pensionisambaga liitunute arv vaid 15 protsendini seni kohustusliku II sambaga liitunud inimeste arvust.
Muretsen eelkõige nende kaasmaalaste pärast, kes täna käivad koolis, kes tulevikus minu kaasmaalasteks sünnivad. Kui II sammas on neile vabatahtlik, kas nad siis ikka mõtlevad pensionile, kas nad hakkavad II sambasse raha koguma? Kas minu kaasmaalased 50 või 100 aasta pärast saavad ikkagi tuleviku “Õnne 13” vaatamise kõrvalt pensionieas ka reisimas käia ja oma hobidega tegeleda?
Et iga eestlane saaks siia jääda mõnusalt oma elu lõpuni, on ühiskonna rahatarkuse tõstmine kindlasti määrava tähtsusega.
Mina tahan ka oma pensioniea veeta nii, et seal päris lõpus tagasi vaadates oleksin rahul, oleksin kasutanud võimalusi, mis olid, ja teinud valikuid, mida tegelikult teha tahtsin.
Seega, ma valmistun teadlikult, jätkan kogumist nii II kui III sambasse.
Liitusin II sambaga juba esimesel päris töökohal, tudengina, 22-aastasena, 2004. aastal. Oma isiklikku raha olen II sambasse suunanud kokku 6600 eurot, mu II samba varade maht on aga 25 700 eurot, mis teeb sissemaksete aega arvestades keskmiseks aastaseks tootluseks 16%.
III sammas: maksan igal aastal kuni 15% brutopalgast sisse ja saan 20% tagasi. III sambasse raha paigutades saan 1000 euro suuruse investeeringu teha seega 800 euro eest ja seda indeksfondi.
Muidugi võib mu investeeringutega aastakümnete jooksul midagi negatiivset juhtuda ja kindlasti juhtubki – näiteks on fondide tootlus mõnel aastal tõenäoliselt negatiivne.
Veel hullem, poliitikud võivad vastu võtta minu jaoks kahjulikke seadusi: II samba tingimusi oluliselt karmistada või II samba (vähemalt riigi poolt sissemakstud osa) äkki lausa riigistada.
Kui tekivad mingid signaalid, et ees on ootamas uus, mulle piisavalt kahjulik pensionireform, jõuan aga usutavasti enne seaduse jõustumist reageerida ja kasvõi raha välja võtta.
Seega, praeguse info järgi kogun rõõmsalt edasi ja loodetavasti naudin investeeritud isikliku raha jõudsat paisumist!
Tarvo Vaarmets tuleb 19. märtsil rahatarkuse teemadel rääkima Kuressaare rahvaülikooli.