Kuidas mõjus pühadeaeg viiruse levikule?

Koroonatestimine kevadel Kuressaare drive-in testlas. Foto: Ann Õun/Saarte Hääl

Tartu ülikooli teadlased alustasid 7. jaanuaril selle aasta esimest koroonaviiruse levimuse seireuuringu etappi. Selle käigus hinnatakse nii detsembri keskel kehtestatud üleriigiliste piirangute, aasta lõpu eel jõustunud piirkondlike piirangute kui ka pühadeaja mõju viiruse levimusele.

18. jaanuarini vältava uuringuetapi käigus on kavas testida juhuvalimi alusel 2500 täiskasvanud elanikku üle Eesti. Enne jõule näitasid lõppenud uuringuetapi tulemused mõningasi stabiliseerumise märke. Siiski ilmneb terviseameti nakatumiste statistikast uute nakkusjuhtumite mõningane tõus.

Vahepealsed pühad soodustasid inimeste liikumist ja omavahelist suhtlust. Algavas uuringuetapis analüüsime, kui suur mõju on sel olnud viiruse levikule. Kas saame rääkida epideemia stabiliseerumisest või kogub see ikka veel hoogu? Uuringu tulemused on üks lähtekoht, mis aitab otsustada piirangute edasise kujundamise üle.

Uuringuvalimisse sattunutega võtab ühendust uuringufirma Kantar Emor. Osalejatel palutakse täita veebiküsimustik, et saada ülevaade, kuidas koroonaepideemia on nende igapäevategevust mõjutanud. Ninaneeluproovi andmiseks tuleb minna avalikesse testimispunktidesse, mille tööd korraldab Medicum. Puudega inimesed, eakad või piiratud liikumisvõimalusega inimesed saavad proovi andmiseks kutsuda koju testimisbrigaadi. Proove analüüsib Synlabi Tallinna labor. Testitulemustega saab tutvuda tervise infosüsteemis aadressil digilugu.ee või mobiilirakenduse TESTI abil. Uuringu käigus positiivse proovi andnud inimestega suhtleb uuringumeeskond kahe kuni nelja nädala jooksul korrapäraselt, et jälgida haiguse kulgu.

Uuringut teeb Tartu ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlabi ja Kantar Emoriga.

Rohkem infot uuringu kohta on Tartu ülikooli veebilehel.