Distantsõpe = lünklikud teadmised?

Foto: Saarte Hääl

Distantsõppe kohta on nii õpetajad kui ka õpilased avaldanud arvamust, et see võib omandatavatesse teadmistesse lüngad jätta. Jüri gümnaasiumi abituriendid algatasid mullu novembri lõpus koguni petitsiooni, et saaksid õppimist jätkata koolimajas. Kas tõesti mõjub distantsõpe nii hullusti? 

Sander Teras, Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient: 

Mina julgen öelda, et need väited, et distantsõppe tõttu teadmistes lüngad tekivad, peavad paika. Ise olen siiani suutnud õppimist küll järje peal hoida, kuid õpilasi, kes tunnevad distantsõppe negatiivseid külgi, on ümberringi hulgim. Käimasolevalt õppeaastalt ei looda ma midagi, aga endalt ootan veidi rohkem sihikindlust.

Indrek Peil, Saaremaa ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja: 

Annan tunde gümnasistidele ja põhikooliosas hariduslike erivajadustega õpilastele. Kui rääkida gümnasistidest, siis minu hinnangul ei ole nende teadmised eelmise, osaliselt distantsõppel möödunud aastaga kehvemaks jäänud. Küll aga on distantsõpe kontaktõppest väsitavam – nii õpilastele kui ka õpetajale. Kui anda tunde ja ülesandeid interneti teel, siis peavad kõik kaasa tegema. Tavaliselt on ju nii, et klassis olles saab õpilane end välja lülitada, muid asju mõelda, mitte kaasa teha – kui just otse teda ei küsita. Veebipõhisel õppel sai vähemalt minu füüsikatundides igaüks iga päev hinde. Ja pigem olid need hinded paremad kui tavaliselt, sest kõik tegid kaasa ja lünki teadmistes ei saanud tekkida. See oli aga väsitav – kogu aasta niimoodi ei jaksaks. Õpetajal võtab ettevalmistus aega vähemalt kaks korda kauem. 

Jõuluvaheaeg kestis seekord küll kahe nädala asemel kolm nädalat, aga usun, et jõuame kogu materjali enam-vähem läbi võtta. Tunnen ju oma ainet ja tean, mis on oluline ja mis vähem oluline. Kui mingi vähem oluline teema vähem puudutatud saab, ei takista see edasi minemast.

Kas distantsõppel tekkinud võimalikud lüngad võivad mõjutada kõrgkooli sissesaamist?  

Ülikoolidesse pääsemine sõltub sellest, mida seal vastuvõtmisel arvestatakse. Kui arvestatakse riigieksamite tulemusi, tähendab see, et sisse saavad need, kes on eksamiteks rohkem treeninud. Mis ei ole päris sama, mis koolitundides käimine.       

Roos Marie Karmel Pšenitšnaja, Kuressaare gümnaasiumi 11. klassi õpilane: 

Vaadates oma klassi- ja koolikaaslasi, tuleb mul tõdeda, et distantsõpe oli esimese hooga mõnus vaheldus kõigile. Ajapikku hakkasid aga pinnale kerkima negatiivsed küljed, näiteks pealiskaudsem õppematerjalide käsitlus ja drastiline motivatsiooni langus – sai ju olla pidevalt oma mugavustsoonis. Pelgalt oma enesetunde ja kogemuste põhjal pean nõustuma sellega, et disantsõpe ei mõju teadmistele hästi. Ühest küljest valmistab see väljakutse küll noori ette kõrgkooliks, tõstes nende vastutustunnet. Samas on see mõned kuud kestnud olukord uus nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks. See teeb omavahelise suhtluse keerukamaks, sealhulgas raskendab teadmiste edastamist ning ka omandamist. Hetkeolukord mõjutab omakorda õpilaste edasisi õpitulemusi, millest sõltub, millised õpilased üldse kõrgkoolidesse jõuavad. 

Loomulikult ootan käesolevalt õppeaastalt minimaalselt tagasilööke ehk võimalikult vähe distantsõpet. Kui see ootus aga paika ei pea, võiksid tunnid siiski jätkuda tunniplaanide alusel virtuaalselt – algset õppekava võiks võimalikult vähe muuta. Võib ju praegu väga hästi tajuda, et läbitöötamiseks antud materjalid on lihtsamad ja väiksema mahuga, kui need on olnud varem.

Madli-Maria Naulainen, Kuressaare gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja haridustehnoloog:  

Distantsõppe mõju laste teadmistele on meil praegu keeruline hinnata. Kevadine kogemus näitas kätte positiivsed ilmingud ja murekohad, aga kevadine olukord oli kõigile ootamatu ning kõik püüdsid toime tulla nii hästi kui võimalik. Nüüd on koolidel olnud võimalus distantsõppeks paremini valmistuda, kevadise tagasiside kitsaskohtadega tegeleda. 

Küll aga ei ole võimalik detsembrikuu seitsme koolipäeva põhjal teha laiemaid järeldusi teadmiste taseme seostest distantsõppega. Distantsõppe mõju õpilastele ei ole ühene. Mõne õpilase jaoks on distantsõpe olnud suurepärane tõuge ennastjuhtiva õppija arendamiseks, õpilased saavad oma aega paremini planeerida ning keskenduda õppeülesannetele vastavalt oma vajadusele, nad ei ole otseselt piiratud ainetunni pikkusest ega kaasõppijatest. 

Teistpidi on loomulikult neid, kellele distantsõpe ei sobi, enamasti on need õpilased, kes ka kooli keskkonnas raskustega silmitsi seisavad. Seetõttu ei seosta ma distantsõppe mõju nii väga õpilaste teadmistega, teadmistepagas on ka koolis erinevatel õpilastel väga erineva ulatusega. Mina näen distantsõppes väljakutset, mis lubab püüelda suundade poole, mis nii või naa haridusmaastikul lahendamist ootavad, ennastjuhtiv õppija ja paindlik õpikeskkond. Ka siin tuleb mõelda, kuidas jõuda kõigi õpilasteni nii, et nad oma potentsiaali parimal viisil ära kasutaksid.