/nginx/o/2021/01/20/13586386t1h6df0.jpg)
/nginx/o/2019/11/11/12731696t1h8b2d.jpg)
“125-aastase Lümanda kooliga seotud suurmehed on väärt, et neid austada ja tänada,” kirjutab kooli ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja kodulooõpetaja Urve Vakker.
125-aastane Lümanda kool – ajalugu väärtustav haridustempel
/nginx/o/2021/01/20/13586386t1h6df0.jpg)
Viidu küla Kuusiku talu uus elumaja valmis 1895. aastal. Aasta hiljem avas noor ja edumeelne taluperemees Ado Vammus oma majas koos Lümanda vallavanema Jüri Ratasega Lümanda ministeeriumikooli, esimese Saaremaal. Veel aasta pärast valmis Lümandas uus suur koolihoone.
Esimeste õpilaste seas oli ka Tammikult pärit hilisem kuulus orelikunstnik Peeter Süda.
Haridustempli väärikat juubelit tähistas Lümanda koolipere tänavu 13. jaanuaril kahe uue nimelise klassi avamise ja õpioskuste projektipäevaga. Uued klassid, käsitöö- ja kunstiklass ning muusikaklass nimetati vastavalt Ado Vammuse ja Peeter Süda järgi, nende mälestuse jäädvustamiseks.
Esimene nimeline klass avati Lümanda koolis juba 2010. aasta oktoobris, kui endisel kooli direktoril ja kirjanik August Mälgul oli 110. sünniaastapäev.
“Esimeste õpilaste seas oli ka hilisem kuulus orelikunstnik Peeter Süda.”
Kümme aastat tagasi, 2011. a jaanuaris kooli 115. aastapäeval sai matemaatikaklassist Eduard Treirati nimeline õpiruum. Tulevane USA-s elav tehnikainsener on pidanud oma Lümandast saadud haridust maailmatasemel ja parimaks oma elu algperioodil.
Ado Vammust (1869–1940) austati tema panuse eest kooli asutamisel. Ta oli kõva töömees ja puusepp. Tema poeg Heino oli Eesti poiste käsitööõpetuse tundide juurutaja koolides ja koolitaja, kursuste läbiviija Saaremaal ja mandril. Ado Vammus on andnud suure panuse laevaehitusse. Tema meistrikäe all on valminud koguni 17 laeva.
Peeter Süda (1883–1920) oli 1901. aastal esimese lennu lõpetanu. Ministeeriumikoolis kestis õppetöö kaks klassi, kokku viis aastat. Lümanda kooli lõputunnistusel oli Süda põhiliseks hindeks “hea” ja sellest piisas, et jätkata õpinguid Peterburis. Suurepärase orelivirtuoosi Peeter Süda loomingu põhilise osa moodustavad just oreliteosed. Tema seitsmel lõpetatud oopusel on eesti orelimuusikas hindamatu väärtus. Originaalloomingu kõrval kirjutas Süda lisaks oreliseadeid Bachi, Liszti, Mozarti ja Wagneri muusikast.
1934. aastal uksed avanud muusikamuuseum sai alguse just Süda pärandist. Tänase Eesti teatri- ja muusikamuuseumi südameks Peeter Süda kogu. Esimene eksponaat on Tammiku pere koduorel. Sajandi alguses oli Peeter Süda agar rahvaluulekoguja, esines mõned korrad ka Kihelkonnal, kodukirikus.
Seekordsel pidulikul aktusel tutvustasid õpetajad Urve Vakker ja Karin Pulk suurmeeste elu, töid ja tegemisi. Uutes nimelistes klassides avati ka suurmeeste stendid. Koolis oli külaliseks perekond Vammus.
Lümanda kooli alguse juures olnud mehed on seda au väärt, et 125 aastat hiljem nende tegusid ja isikuid austada On nad ju osa meie kooli ajaloost.