/nginx/o/2020/04/01/13036570t1h485a.jpg)
Andres Tamm küsis Kuressaare linna saatust analüüsivas arvamusloos “Kuidas Grinch linna varastas” 7. jaanuari Saarte Hääles, kas Kuressaare “linna” elanikel on võimalus moodustada Saaremaa vallast endine Kuressaare linn, keda ei esindaks praegune vallavanem, vaid valitud isikute poolt nimetatud linnapea.
Samas avaldas autor arvamust, et otseselt seda teha polegi võimalik, kuid samas on selle protsessi algatamine Saaremaa vallavolikogu pädevuses.
Vallavolikogu liige Mart Mäeker võttis samal teemal sõna Saaremaa valla väljaande Saaremaa Teataja arvamusrubriigis, sõnastades selle küsimusena: kas haldusreform tuleks Kuressaare osas tagasi pöörata? Sellele on valimisliidu Saarlane koosseisus volikokku pääsenu ise vastu – esmalt põhjusel, et Kuressaare on ainus kõiki teenuseid osutav maakondlik tõmbekeskus. Teise argumendina on esile toodud asjaolu, et linna rajatud suuremate taristu- ja haridusrajatiste kulud tulevad suure valla eelarvest ning ükski muu omavalitsus ei peaks teise omavalitsuse teenuste peal poole hinnaga liugu laskma.
Minu kirjutis ei pretendeeri juriidilisele analüüsile, aga esitatud küsimuse kontekstis jätkaksin arutelu ja osutaksin viimati tsiteeritud arvamusloos kõlanud ebatäpsusele.
Mart Mäeker väidab, et Kuressaare linna staatus on võrreldes maapiirkondadega ebamäärane, kuna nüüdsete osavaldade esindusorganid on kogukonna- või osavallakogud, Kuressaarel aga selline esindusorgan puudub, mis tagaks nii linnaelanike kui ka volikogusse valitud linnakodanike näol Kuressaare identiteedi kandjad.
Ilmselt pole lugupeetud volinik tähele pannud, et selline esindusorgan tegutseb Kuressaare linnakodaniku komisjoni näol juba oluliselt kauem kui Saaremaa ühendatud omavalitsus.
Saaremaa valla moodustamise järel otsustas valitud vallavolikogu pärast mitmeid arutelusid, et linnakodaniku komisjon esindab ühendatud omavalitsuse tingimustes parimal moel linnapiirkonna järjepidevust ja koondab selles piirkonnas elavate kodanikuühenduste huve võrdsetel alustel valla teiste komisjonidega.
Vallavolikogu juures tegutsevad komisjonid on koostatud proportsionaalselt volikokku pääsenud poliitiliste jõudude ettepanekul, linnakodaniku komisjoni puhul linnaga seotud isikutest, kelle hulgas on linnaelanikest volikogu liikmeid kui erinevate huvigruppide esindajaid.
Iga komisjon võib, lisaks komisjoni esimehe ettepanekule, kutsuda osalema veel vastava eriala spetsialiste. Linnakodaniku komisjoni püsiv liige on ka Saaremaa vallavanem, kes täidab ühtlasi linnapea ülesandeid, andes igal koosolekul ülevaate Kuressaare linna olulisematest teemadest ja väljakutsetest.
Iga komisjoni liige saab vähemalt kord kuus esitada otse vallavanemale või teistele kutsutud valitsuse liikmetele teda huvitavaid küsimusi ja teha vajalikke ettepanekuid. Aastate jooksul on linnakodaniku komisjon kujunenud arutelu- ja koostööorganiks, kus peetakse silmas probleemide olemust ega rõhutata kellegi poliitilisi eelistusi.
Erinevalt kogukonna- või osavallakogudest on vallavolikogu komisjonil õigus algatada volikogu eelnõusid ja võtta seisukohti linnapiirkonnaga seotud küsimuste ja kitsaskohtade teemal. Soovi korral võib komisjon kaasa rääkida ka kogu Saaremaad puudutavates küsimustes. Komisjon saab töötamiseks kasutada raekoja ruume ja toetuda Saaremaa vallavolikogu kantselei tugiteenustele, millega on tagatud komisjoni tööks vajalik tehniline ja õiguslik tugi.
Erinevalt mitmetest teistest vallavolikogu komisjonidest ei ole linnakodaniku komisjonil olnud kunagi probleeme sinna valitud esindajate passiivsusega. Vastupidi, kõik osalejad on andnud oma panuse ja saanud soovi korral tõstatada neid huvitavaid teemasid. Eelmisel aastal arutati komisjonis vallavolikogusse suunatud 44 eelnõud.
Komisjoni enda algatusel käsitleti pikemate ettekannete ja arutelu vormis mullu muu hulgas Kuressaare Soojuse tegevust seoses ettevõtte hindamisega, riigi erakorralise investeeringu jaotust Kuressaare linnas, valla üldplaneeringu hetkeseisu Kuressaare linna vaates, vanalinna suviseid müraprobleeme ning Kuressaare ja maakonnahaigla arengutega seonduvat.
Saaremaa valdade ühinemislepingus on erinevalt osavaldadest säilitatud Kuressaare linna sümboolika ja eesmärk soodustada linna identiteedi hoidmist ja kujundamist, jätkata linna sünnipäeva pidulikku tähistamist ning linna tunnustustega seotud traditsioone.
Viimase osas on komisjon igal aastal käsitlenud aukodaniku ja teenetemärgi nominentide küsimust ning soovitanud vallavolikogule ja -valitsusele tunnustada Kuressaare linna teenetemärgiga linnaga seotud kodanikke.
Ilmselt ei vali me eeloleval sügisel Saaremaa vallavolikogu kõrval eraldi linnavolikogu, aga loodetavasti pääsevad vallavolikokku muu hulgas ka Kuressaare kui suurvalla keskuse positiivseid arenguid silmaspidavaid kodanikke, kelle otsustada on linnaga seotud komisjoni töö jätkamine ja selle koostamise põhimõtted. Kindlasti ei nõustu ma sellega, et linnakodanike kogu võrdsustataks kogukonna- ja osavallakogude hetkel kehtiva staatusega, mis minu hinnangul vääriks valimiste eel kohaliku identiteedi säilitamist ja arendamist silmas pidades enam tähelepanu.
Saaremaa valla arengukava 2019–2030 raames on Kuressaare üldiste strateegiliste eesmärkide hulgas esimesel kohal Kuressaare kui elujõulise kogukonnaga linn. Identiteeti määratleb muu hulgas see, mida inimesed ise linnaliseks keskuseks peavad. Kui mõelda, milliseid piirkondi laiemalt tajutakse suuremate keskustena, on Eestis vaid kolm tugeva mõjuga linna: Tallinn, Tartu ja Kuressaare.