Koroonavaktsiin on kasvajahaigele ohutu

Vaktsineerimine. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Kui saate kutse, minge kindlasti vaktsineerima,” soovitab vähipatsientidele Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog-juhtivarst Tiina Tuul, kes teeb vastuvõtte ka Kuressaare haiglas.

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on alustatud koroonaviiruse vastase vaktsineerimisega tervishoiutöötajate ja vanemaealiste seas. Koroonaviiruse vastu vaktsineeritakse kahe teineteisele järgneva süstiga. Väga oluline on, et tehtud saaks mõlemad süstid. Eriti tähtis on see nende patsientide jaoks, kelle immuunsüsteem on nõrgem – näiteks kasvajahaigete jaoks. Nõrgestatud immuunsusega on need haiged, kes saavad keemiaravi, suuremahulist kiiritusravi, pikaaegset immunosupressiivset ravi, näiteks deksametasooni või prednisolooniga. Nõrgestatud on ka patsiendid, kes põevad lümfisüsteemi- ja hematoloogilisi haigusi, nagu näiteks müeloom ja lümfoom. 

Kasvajalise haigusega patsiendid on osalenud ka koroonaviiruse vastase vaktsiini väljatöötamisel ja uuringutes. On tehtud kindlaks, et see on neile ohutu. 

Vaktsineerimine ei peaks toimuma aktiivse keemia- ja kiiritusraviga koos. Vaktsineerimise võiks ajastada parimal juhul vähemalt kaks nädalat enne keemiaravi algust. Vajadusel võib viirusevastase vaktsiinisüsti ajastada kahe keemiaravikuuri tsükli vahele. 

Vähem oluline ei ole, et meie, tervishoiutöötajad, onkoloogid, oleksime vaktsineeritud – et me ei kannaks viirust edasi, et ei haigestuks patsiendid, kellel on suurem tõenäosus nakatuda, aga ka oluliselt, lausa kümme korda suurem tõenäosus rasket Covid-19 haigust põdeda ja sellesse surra.  

Pidage meeles: kui saate kutse, minge kindlasti vaktsineerima. Mina olen vaktsineeritud, et sind kaitsta, mine sina, et teisi kaitsta!