/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
/nginx/o/2020/12/12/13526049t1h2436.jpg)
Koroonajuhtude arv on Saare maakonnas taas üsna jõudsalt kasvamas. Kuidas on viiruse levik mõjutanud abivajajate hulka ja sotsiaalvaldkonnas tegutsejate tööd?
Koroonatalvel vajab toiduabi 90 peret
/nginx/o/2021/02/05/13615327t1h8816.jpg)
Toetusesaajate hulk pole kasvanud
“Kuigi koroona-aasta on paljudele olnud raske, toimetulekutoetust saavate inimeste hulk võrreldes 2019. aastaga suurenenud ei ole,” kinnitab Reelika Murd, Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja.
“Lisaks toimetulekutoetusele maksti 2020. aastal sissetulekust sõltuvat toetust ja erakorralist toetust 289 leibkonnale ja abinõude rakendamise kordi oli 596.
Peamine toetuse saajate sihtgrupp on lastega pered – neid on keskmiselt 50% –, osalise töövõimega inimesed ja töötud. Toetust taotletakse siis, kui sissetulekud on väikesed, ent tarvis on end ja oma peret ülal pidada, lasteaiaarveid tasuda, ravimeid või abivahendeid osta jne.
Käsitleme iga olukorda juhtumipõhiselt. Koostöös selgitame välja, millist abi inimestele vaja on – vald saab pakkuda toidupanga-, tugiisiku-, nõustamis-, võlanõustamisteenust või tagada eluruumi.”
/nginx/o/2021/02/05/13615325t1hac97.jpg)
Toidukraami jagub veel kauaks
Kuressaare toidupanga koordinaatori Sirli Kundratsi sõnul on toiduabi saajate arv pärast mullust jõudsat kasvu tasapisi stabiliseerumas.
“Möödunud aasta oli Saare maakonnas keeruline – ka Kuressaare toidupanga jaoks. Koroonaviiruse leviku tõttu tekkinud majanduslikud raskused kasvatasid toiduabi saajate hulka ju päris kõvasti.
Kuna abivajajaid on palju, on toidupangal ka praegu kiire ja töine aeg. Õnneks pole abivajajate hulk aasta esimese kuuga kasvanud. Nädalas saab toidupaki 70–90 leibkonda. Tõsi, viimastel nädalatel on nakatumine maakonnas taas tõusuteel.
Meil on hea meel selle üle, et jõulueelsetel toidukogumispäevadel Kuressaare kauplustes kogutud toidukraamist jagub pakkidesse panemiseks siiani. Paistab, et niipea need varud otsa saama ei hakka. Järgmised toidukogumispäevad on ette nähtud maikuus. Loodame, et need saavad toimuda – et selleks ajaks on viiruselaine vaibunud.
Kauplustega on meil hea koostöö – poed annetavad toidupangale kauba, mida nad enam müüa ei saa, ent mis on endiselt tarvitamiskõlbulik. Samuti teeb rõõmu see, et Salvest ja Tartu Mill tegid toidupangale suure annetuse. Ootan käesolevalt aastalt kõige rohkem seda, et viirus taanduks. Küllap siis paraneb ka majanduslik olukord ja abivajajaid jääb vähemaks.”
:format(webp)/nginx/o/2020/11/25/13495430t1h1c4e.jpg)
Puuetega inimeste koja grupitööd pausil
“Saaremaa puuetega inimeste koja töö käib praegu ettevaatlikult. Keegi meist ei soovi ju, et viirus meie majja jõuaks ja siit levima hakkaks,” ütleb koja juhataja Veronika Allas.
“Seni on nii meie maja töötajad kui ka kliendid õnneks kõik terved püsinud.
Kuna koroonaviirus on Saaremaal aga juba üsna laialt levinud, on meie grupitööd pausile pandud. Siiani saime tegutseda nii, et inimesed paiknesid hajutatuna. Vaatame, milline on olukord haigestumuse osas järgmisel nädalal ja vastavalt sellele otsustame, kuidas edasi.
Kuulmisnõustamine jätkub nii nagu seni, sest inimesed tulevad ühekaupa ja nad peavad abi saama. Kogu ülejäänud suhtlus toimub aga telefonitsi, video vahendusel või kirja teel. Sama kehtib ka Tallinna inimestega suheldes ja koolituste kohta.
Oma klientidega hoiame kontakti – inimestele on ju tähtis teada, et oleme nende jaoks olemas.
Inimesed, kes meie majja tulevad, kannavad maski ja desinfitseerivad käsi.
Kahjuks ei oska meist keegi prognoosida, millal taastub samasugune elukorraldus, nagu meil enne koroonat oli. Seetõttu ei hakka ma ka ennustama, millal saab meie maja hakata tööle samamoodi nagu varem.
Ma väga soovin, et ka Eestis saaks osta koroona kiirteste, mis osas Euroopa riikides juba müügil on. Sellise testi tulemuse saab teada juba vähem kui tunniga. Nii paljud inimesed on öelnud, et nad ostaksid testi – et süda oleks rahul ja teaks, kuidas edasi käituda.
Samuti loodan, et vaktsineerimine kiiremini edeneks. Seda, kuidas vaktsiin konkreetse kroonilise haigusega inimesele mõjub, ütleb raviarst või perearst. Kes aga loa saavad, neil tasuks kindlasti vaktsineerida.”