/nginx/o/2020/09/28/13377135t1h038a.jpg)
“Kas sa tunned, et vaimne väsimus on enda alla võtnud kõik sinu päevad? Päike paistab, aga mitte sinu südames? Silm ei sära, sest igapäevased riigi, ühiskonna ja muud mured neelavad uhkuse maakera sügavustesse. Neid lauseid lugedes tundsid ennast ära? Siin on mul sulle lahendus pakkuda: mine maale elama!” kirjutab ettevõtja Tanel Tang.
Kui sa ostad/pärid/saad vanema maamaja, siis alles sinna elama asudes tunned elu prioriteete. Elekter – peaaegu sama tähtis nagu sissehingatav õhk. Kui telefoni aku saab tühjaks, siis isegi veel tähtsam. Mitu igapäevaselt kasutatavat asja vajavad sul töötamiseks elektrit? Jõudsid lugeda? Me sõltume elektrist. Linnas tuleb elekter seinast, aga maal tuleb see kuskilt kaugelt. Ja mõnikord teda üldse ei ole. Kohe mitu päeva ei ole. Hakates endale maakodu vaatama, siis ilma elektriühenduseta koht võiks jääda nimekirja lõppu. Või kui sa oled rahaboss, siis pane see nimekirjas, kuhu tahad.
Näiteks, kui alajaam jääb 400 meetri kaugusele, siis on liitumine lihtne – 150 eurot amper ja voilà, kilp on sul väravas ja stepslist saad särtsu. 25 amprit võiks ikka olla. Ma ise ei tea elektrist midagi, aga 3x 25 A on majapidamisele piisav. Ja kui alajaam on juba 430 m kaugusel, siis läheb alles põnevaks. Hinnapakkumises on sellised numbrid, et mõne rikka inimese teise pensionisamba suurus kahvatub selle kõrval. Võid ju välja võtta, aga liitumist ikka selle eest ei saa. Seega elekter on ikkagi põhivärk. Kõik asjad töötavad selle pealt. Küll pärast majas juhtmete vedamisega saab ka hakkama.
Joogivesi – ka peaaegu sama tähtis kui sissehingatav õhk ja elekter. Joogijanu tuleb ikka iga päev. Ilma veeta on keeruline. Linnas tuleb vesi kraanist. Ka põhimõtteliselt seina seest. Lükkad aga hoova ülesse ja klaas täitub kuhjaga. Aga maal? Vist sama kaugelt kui elekter. Vähe sellest, et kaugus on määramata, on seal sees veel toredad sõbrad nagu koli ja enterokokk. Heal juhul purts-purts, halvemal juhul hospitaliseerimine. Pole hullu, puurkaev päästab päeva. Palju edu sellega. Kui isegi lubatakse teha, siis näiteks meil on miinimumsügavus 45 meetrit. 45 meetrit on vaja maa sisse puurida ja loota, et ehk nüüd tuleb midagi. Pärast seda pead veel ära filtreerima, et kõlbaks tarbida. Ja pärast on jälle seda elektrit vaja, et pump ikkagi töötaks.
Ja siis soojus. Suvel suva, talvel ilma ei saa. Maja võiks ju mingit soojemat massi kinni pidada, aga kui ahi on vägev, siis ei ole vaja muretseda. Lükkad ahju huugama, nii et sädemed lendavad. Vähemalt saad veidike sooja. Niikaua, kuni ei tule –20 kraadi külma. Palju seda Eestis ikka tuleb, mõnel päeval viie aasta jooksul. Tulevikus nagunii kliimasoojenemine ja siis saab juba talvel bikiinides olla. Nojah, praegu on alla –10 kraadi olnud juba mitu nädalat. Ennustatakse öösel –10, aga kraadiklaas näitab –20. Ei teagi enam, keda või mida uskuda.
Pointini ei ole ma ikka jõudnud. Üks suur hala, kui kallis ja raske maal on. Mismoodi see elu paremaks aitab muuta? Kõik juba teavad, et maal on raske ja sellepärast ju keegi seal elada ei tahagi. No vot aga siin ongi mu point. Tegelikult on just vastupidi. Kas panid tähele, et neist probleemidest lugedes ei mõelnud sa kordagi muude murede peale. Ja nii ongi maal elades. Loodad, et tormiga jääb elekter alles. Aga juba enne hakkad mõtlema, et oleks küünlad olemas, akud laetud ja toit olemas. Kui endale vee saad või isegi joogivee kõlblikkuse saavutad, siis oskad seda hinnata elu lõpuni ja iga klaasitäis maitseb veel rohkem kui eelmine. Talvel peab iga päev kütma. Mõtled, et oleks kuivad puud olemas. Tood need tuppa, süütad tule, ootad, kuni ahi läheb soojaks, leegi kustudes paned siibri kinni ja homme jälle sama ring. Rutiin, mis teeb su elu mugavamaks. Kohe.
Sinu vaim saab puhtaks ja selgeks, sest baasvajadused vajavad rahuldamist. Et oleks süüa, juua ja oleks soe. Lähed lükkad veel lund hoovist. Ja just siis, kui sa oled kõik vajalikud rajad sisse saanud, hakkab lund juurde sadama. Tunni pärast on kõik sama nagu alguses. Samas sinul on põsed roosad ja hulk kaloreid kehast kustutatud. Mäletad, kuidas vanemad ja vanavanemad rääkisid, et omal ajal oli lumi põlvist saati. Ka praegu on maal lumi põlvini. Paned suusad jalga või kelgu näpu otsa ning paar tundi õues kaovad kiirelt. Hiljem saunast otse lumme ja õhtul diivanile vajudes avastad, et suu on kõrvuni.
Väsinud, aga 100% rahulolu. Mis uudised? Mis piinlikud väljaütlemised riigi esindajate poolt? Mis muud haigused ja viirused? Ma tegelesin ellujäämisega, mul ei olnud aega teiste muredega tegeleda. Homme jälle!
Tähelepanu! Tegemist on ravivõimalusega. Enne rakendamist konsulteerige tähelepanelikult sõprade ja lähedastega. Kaebuste püsimise korral või tegevuse kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arstiga.