/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
/nginx/o/2019/12/06/12792899t1hf20a.jpg)
Täna 80. juubelisünnipäeva tähistav botaanik Mari Reitalu on aastakümnete jooksul olnud tunnistajaks muutustele meie looduses ja paljud neist ei ole paraku olnud meeldivad.
Mari Reitalu: looduse märgid kõnelevad kliima soojenemisest
/nginx/o/2021/02/09/13621287t1hcd94.jpg)
Liigirikkuse vähenemine kuivendatud madalsoodes, puis- ja looniitude kinnikasvamisega kaasnenud taimede leiupaikade kadumine, rannaniitude roostumine – need on vaid mõned protsessid, mida Mari Reitalu mainib. Ta nendib, et maastikuhoolduseprojektidega on ehk lootust olukorda parandada, kuid tulemusi ei maksa siiski väga kiiresti oodata. "Lootust annab siiski see, et inimeste teadlikkus on suurenenud ning tahtmist asju parandada rohkem," lausub ta.
Märgilise tõsiasjana toob Reitalu välja, et luuderohi on õitsema hakanud. "See kõneleb paraku kliima soojenemisest," tõdeb ta. Lisaks selgus tema sõnul eelmisel kevadel, et luuderohi, mille kohta seni arvati, et see paljuneb üksnes vegetatiivselt, paljuneb ka seemneliselt.
Taimeleiud on tihtipeale seotud juhuse või õnnega. "Sa võid nelikümmend aastat käia ühelt poolt põõsast ja kui neljakümne esimesel lähed teiselt poolt, siis leiad midagi," ütleb Reitalu. Aga mitte ainult uute taimede leidmine ei rõõmusta botaaniku südant. Sama põnev on ka kunagiste liikide taas-
avastamine. Reitalu toob näiteks leeder-sõrmkäpa, mille viimane leid on teada enam kui sajandi tagant, aastast 1901. "Kui selle taime loodusest uuesti leiaks, oleks tegu küll sõnajalaõie leidmisega võrreldava sündmusega," lausub ta.
Lapselaste kasvamise kõrval teeb tänasele juubilarile rõõmu teadmine, et jalad jätkuvalt kannavad ja lasevad looduses liikuda. "Hea tahtmise juures saab veel ehk ka välitöid teha," muigab Reitalu, kes möödunud aastal tegeles soode inventuuriga ja kogus andmeid Eesti floora värske atlase jaoks.
Mari Reitalu lõpetas Tartu ülikoolis bioloogia eriala 1964. Ta on põhjalikult uurinud Saaremaa floorat ning suurt rõhku pannud ka looduskaitsealustele taimeliikidele. Muude oluliste taimeleidude seas on ta Eestist leidnud rohe-raunjala ja taasavastanud kivi-kurereha.
Aastaid Viidumäe looduskaitseala juhatajana töötanud Reitalu on pälvinud Eesti NSV Suure looduskaitsemärgi, Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Saare maakonna teeneteplaadi, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Lümanda valla elutööpreemia.