7. veebruaril täitus Karala külaelu arendamise seltsi loomisest veerandsada aastat. “Oleme täitnud kõik oma suured unistused,” ütles raadio Kadi saates “Keskpäev” seltsi juhatuse esimees Kaja Juulik.
Veerandsajane Karala selts naudib stabiilsuse aega
Kui me, Karala küla kümme aktiivset naist 25 aastat tagasi ühel kolmapäeval, 7. veebruaril kokku tulime, ega me kohe mõelnud, et asutame just külaelu arengu seltsi. Variante oli ju teisigi – käsitööselts ja naisteselts. Küllap aga oli meil siis tarkust teha külaelu arengu selts. Just külaelu arendamisega me need 25 aastat tegutsenud olemegi. Oleks me loonud käsitöö- või naisseltsi, siis ta sellisel moel ilmselt tegutsenud poleks.
Algul oli meeste suhtumine pisut skeptiline, et ju see selts mingi kohvijoomise punt on. Suhtumine aga muutus ning mehedki tulid asjaga kaasa.
Arenguks on vaja raha
Organisatsiooni loomise üks eesmärke oli ka projekte kirjutada ja raha taotleda. Arengud ju toimuvad läbi koostöö ja siis, kui on raha. Ja raha oli meie jaoks tähtis algusest peale, et arengud saaksid toimuda.
Toona polnud snitti võtta eriti kellegi pealt – tollal, 1990-ndate teisel poolel oli seltse ju veel väga vähe. Põhikirja laenasin Kaarma maanaiste seltsilt, et vaadata, kuidas põhikirja üldse kirjutada. Kohendasime selle enda jaoks ümber.
Külaseltsi juhatus on vahetunud viis korda. Mina olen seltsi juhatuses olnud selle loomisest saadik. Olen mõelnud, et nooremad võiks ju asemele tulla, aga küllap neid siis pole. Olen algusest peale kirjutanud projekte, et seltsile raha saada. On ka neid kordi, kus oleme rahastusest ilma jäänud. Minu jaoks on see aga kasvamise koht: kui oled üks kord ilma jäänud, teed uue projekti.
Kõige suurem väljakutse meie seltsi ajaloos oli saada Karala oma külamaja. Seda mõtet kandsime hinges üle kümne aasta – mida teha selleks, et üks väike küla suudaks maja ehitada. Võimalused tekkisid tänu Euroopa Liidule.
Esitasime külameetmesse kaks suurt projekti, saimegi raha ning ehitasime täiesti uue maja. Inimeste jaoks on tähtsad ikka silmaga nähtavad asjad. Nende hulka kuulub ka mälestusrist mereõnnetustes hukkunutele. See rist on meie küla üks suuremaid sümboleid, mille rajasime koostöös Saaremaa merekultuuri seltsiga.
Teine meie küla sümbol on mõõkkala. Mõõkkala tuli Karala randa 1998. aastal. Kakskümmend aastat hiljem, 2018, panime mälestusristi kõrvale ka mõõkkala puuskulptuuri. 2006. aastal sai ühe meie traditsioonina alguse ka Mõõkkala jooks.
Püsikud ja suvikud
Seda, kui palju projektiraha meie küla aastate jooksul erinevatest allikatest saanud on, ma kokku lugenud ei ole. Tänu sellele rahale oleme aga saanud tehtud päris palju. Tänu suveelanike ehk suvikute tulekule (Püsielanikke nimetame püsikuteks. Karala külas on sissekirjutuse järgi elanikke 66, igapäevaseid elanikke aga viiekümne ringis.) tekkisid meil ka annetajad.
Oleme ka ise päris palju raha korjanud – nii külamaja omaosaluseks kui ka laste mänguväljaku jaoks. Ühel aastal korjasime 4000 eurot, et saaksime küla vahele mustkattega teed. Oleme osalenud üle-eestilistel annetamistalgutel, et saada laste mänguväljakule atraktsioonid. Kõige rohkem rõõmu teeb see, et meie küla heaks on annetanud ka täiesti võõrad inimesed.
Oma külamaja andis meile palju uusi võimalusi. Üks tähtsamaid tegevusalasid on keraamika valmistamine ja selleteemalised õppepäevad.
Keraamikaahju saime tänu LEADER-meetmele. Meie külas tegutseb ka paar õppinud keraamikut.
Oleme seltsi ajaloo jooksul teinud rahvusvahelist koostööd Soome, Rootsi ja isegi Prantsusmaaga.
Olen alati oluliseks pidanud külaseltsi omatulu. Et mittetulundusühingud oleksid tugevad, peavad nad ka omatulu teenima. Tänu oma hoonele saab meie selts maja välja rentida, üritusi korraldada, sünnipäevi pidada.
Mullu peeti Lümanda kandis e-laata, millest meie selts samuti osa võttis. Teenisime loteriiga – oma hoidiste ja väikeste keraamiliste meenetega – 80 eurot. Raha oleme saanud ka vallalt, kellega meil on hea koostöö.
Paraku on need summad, mida siit ja sealt korjame, väikesed. Mida aktiivsem on MTÜ ja mida rohkem on tal vara, seda suuremad on ka kulud. Meilgi on kohustus maja ja selle juurde kuuluvat maad korras hoida.
Kõik kunagi 2003. aastal küla arengukavasse kirjutatud suured unistused ja plaanid – korras külamaja, korras sadam, mustkattega teed, internet, elekter – olid 2013. aastaks täitunud. Samal aastal pälvis Karala ka Eesti rahva lemmikküla tiitli.
Praegu me enam ennast tõestama ei pea. Nii Karala küla elus kui ka seltsi tegevuses on stabiilsuse aeg.
Seltsi 25. sünnipäeva puhul loodame peo teha jaanilaupäeval. Siis on oodatud kõik, kes tahavad meile külla tulla.