KG ABITURIENT ⟩ Distantsõpe on me tulevik

Kuressaare gümnaasiumi abiturient Tõnis Grepp Foto: Erakogu

“Distantsõpe on küll tuleviku reaalsus, ent see ei kaota statsionaarset õpet,” kirjutab Kuressaare gümnaasiumi abiturient Tõnis Grepp koolilehes MEIE KG. “Samas peaks statsionaarses õppes tegema ajaplaneerimise osas tõsiseid muutusi.”

Kuressaare gümnaasiumi kirjandustunni foorumis arutlesime paari abituriendiga teemal “Distantsõpe on tuleviku reaalsus”. Refereerisime mullu 30. aprillil Õpetajate Lehes ilmunud Sirje Pärismaa artiklit “Kas vajame distantsõpet ka pärast eriolukorda”. Üks punkte, mille üle loos sõna saanud inimesed arutlesid, oli see, kuidas distantsõpet õppeaasta peale ette planeerida. Eesti koolijuhtide ühenduse esimehe ja Tartu erakooli nõukogu esimehe Urmo Uibolehe kunagine unistus oli, et pimedal ajal võiksime olla kodus ja teha distantsilt teises vormis õpet. 

Kodus jõuad rohkem

“Oleks täitsa mõistlik kogu meie aastaplaan ja päevakava lammutada algosadeks ja uue kogemuse najal taas kokku panna,” leidis Uiboleht. Tema sõnul võib praegu näha, et õpistiilid on erinevad. “Murdeealiste üks peamisi positiivseid märkusi distantsõppe suhtes ongi see, et nad saavad hommikul kauem magada,” rääkis Uiboleht. “See on andnud energeetiliselt uut kvaliteeti kogu päeva tegemistele.”

Foorumi läbiviijana küsisin meie arutelus osalenud klassiõelt Eeva Helga Kupitsalt, mis tema Uibolehe öeldust arvab. Eeva sõnul oli tal distantsõppe ajal oma aega kergem planeerida, sest tunde oli vähem ja sai n-ö ise nokitseda. Üldjuhul töötas ta esmaspäeviti rohkem ja tegi kõik kirjapandud ülesanded juba ette ära. Pärast seda oli tal nädal aega vabadust teha muid asju, mida ta kooli ajal peab paaniliselt ette planeerima: trennid, kodused tööd, sõpradega ajaveetmine, töölkäimine.

“Enne distantsõpet oli mul kombeks asjad viimasele minutile jätta, kuid sain sellest harjumusest lahti.”

Päris palju aega kaob koolis niisama vahtimisele. Näiteks ei oska mõni õpetaja tema hinnangul piisavalt hästi teemat selgitada. Isegi kui tekib tahtmine see teema endale ise selgeks teha, tunni ajal seda ei või – samuti nagu ei tohi teha mõne teise ainetunni asju. Või siis juhtub olema näiteks vaba tund, mille arvelt ta võiks juba tegelikult oma toimetusi tegema minna, kuid see vaba tund on päevas teiste tundide vahel.

Eeva võttiski distantsõppel olles hommikul koolitööd ette, tegi sõpradega koos maksimaalselt kolm tundi tööd. Nii sai ta kõik ülesanded ideaalselt tehtud ja selgeks ka. Lisaks jõudis ta aidata kodus vanemaid kodutöödega, sest neil on suur majapidamine. Samuti jagus tal aega, et tallis abiks käia, päevas mitme hobusega ratsutada ja jõusaalis trenni teha. Absoluutselt kõike jõudis.

Nüüd, kontaktõppe ajal, on raske kõike seda 24 tunni sisse panna. Tuleb ju seitse-kaheksa tundi järjest koolis istuda. Ja pool sellest ajast, kui mitte rohkem, niisama veeta. 

Veel lisas Eeva, et koolis keskendub ta 45 minutit ühele ainele, kuigi kodus saaks ülesande kähku ja mõttega ära teha ning siis uue ülesande või järgmise aine käsile võtta. See tund venitab kogu tema õppeprotsessi viis korda pikemaks. Kokkuvõttes leidis Eeva, et elas kevadel sisutihedamat elu ja jõudis rohkem kui praegu.

Tavaõpe jääb

Mina ise olen samuti selle poolt, et distantsõppe osatähtsust suurendada. Kuna ma pole hommikuinimene, siis kipub esimene tund koolis raske olema. Päevasel ajal suudan tunni teemale rohkem keskenduda ja ülesandeid tõhusamalt teha. 

Ajaplaneerimisega sain sel kevadel võrdlemisi hästi hakkama. Enne distantsõpet oli mul kombeks asjad viimasele minutile jätta, kuid õppisin oma aega planeerima ja sain sellest harjumusest lahti. Minu arvates peaks kontaktõppe osakaalu veidi vähendama, samas mitte liiga palju. On ju õpilastel tarvis õpetajat rohkem näha füüsiliselt klassi ees kui kodus ekraanilt. Eriti on see vajalik väiksematele ja algklassi õpilastele. 

Foorumi vältel arutletu põhjal jõudsime üksmeelele: distantsõpe on küll tuleviku reaalsus, kuid see ei “sõida üle” reaalsest koolitunnist ning ei kaota ära statsionaarset õpet, kuid statsionaarne õpe peaks läbima ajaplaneerimises tõsiseid muutusi.