AJALOOLANE ⟩ On aeg Eestisse linnad ehitada - sellised nagu Kuressaare

Lauri Vahtre, ajaloolane. Foto: Tairo Lutter

“Eesti linnad ja alevid vajavad hädasti korralikke keskusi. Meie Suur Idee võiks olla ilusate (väike)linnade Eesti,” kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre Eesti Rahvusringhäälingu portaalis.

Linna loovad tänavad ja väljakud. Mis aga loovad tänavaid ja väljakuid? Mõistagi majad.

Muidugi ei loo väljakut igasugused majad. Kui panna ruuduna maha neli Mustamäe elamuklotsi, ei saa me väljakut, vaid heal juhul õue, kus lapsed saavad mängida ja perenaised pesu kuivatada.

Väljaku jaoks on vaja enamat. Majad peavad olema näoga väljaku suunas, nende esimesed korrused peaksid olema teeninduse ja äri päralt ning väljak ise samuti. Umbes nagu Rotermanni kvartali südames, Tallinna Raekoja platsil ja Vanal turul, Tartu Raekoja platsil või Kuressaare keskväljakul.

Eesti linnad ja alevid vajavad hädasti korralikke keskusi, kus hambaaugud tänavaseinas pole mitte vahvaks linnaruumiks kuulutatud, vaid kenasti hoonetega plombeeritud ja keskväljakut ümbritsevad kõigist külgedest tihedalt majad.

Riik võiks käivitada vastava programmi, võtta kõige kõrgemal tasemel vastu otsused mingite üldpõhimõtete ja eesmärkide kohta, selle asemel et mahitada illulillutamist tühjadel platsidel.

Oleme juba kümmekond aastat nõutult peeglisse vahtinud – riik oleks justkui valmis, NATO-sse ja Euroopa Liitu saime, euro saime. Milline on nüüd meie Suur Idee? Pakun välja: ilusate (väike)linnade Eesti.

Miks ei võiks neis kõigis olla midagi sama kena, kui on Kuressaare peaväljak, muidugi igaüks omal kombel? Ka hooned ei pea olema keskajast, piisab, kui uushoonete rajamisel järgida mõningaid igivanu põhimõtteid: ühtne, tihe ja ilma tagasiasteta tänavasein, esimesed korrused äripindadena rahvale avatud, iga paarikümne meetri kohta vähemalt üks uks, hoonete maht piiratud (st vältida tuleb kolakaid) ja sellest tulenevalt fassaadide valdavalt vertikaalne liigendus.

Linnasüdamete tihendamine vähendab vajadust autosõidu järele. Teiseks parandab sotsiaalset kliimat ja vähendab isegi kuritegevust (anonüümseid territooriume jääb vähemaks).

Kolmandaks võib sellel olla tõsiseltvõetav vastumõju “tallinnastumisele”. Kui lähim linn on vähemalt südamiku poolest sama meeldiv kui Kuressaare, peagi ka Viljandi? Ehk saaks vajaliku koguse linnaõhku juba sealt kätte, nii et inimene, olles küll sünnikülast ära kolinud, jääks siiski selle lähedusse, omakandi rahva sekka? 

Oleme ikka enesestmõistetavaks pidanud, et mida ühtlasem on Eesti oma elukvaliteedi poolest, seda parem; seda rikkamad me kokkuvõttes oleme. Nüüd oleks viimane aeg tarkade targutuste juurest tarkade tegudeni jõuda. 

Saarte Hääl avaldab loo lühendatult. Täispikka lugu loe siit!