Pakendimull läks lõhki

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
Kollased pakendikonteinerid.
Kollased pakendikonteinerid. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Pakendijäätmete ja muude jäätmete kogumise andmine paari suure firma kätte riigis lasebki tekitada olukorra, kus arvude ja koodidega saab mängida,” kirjutab Heino Vipp, endine Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelevalve spetsialist. “See kogus jäätmeid, mis koguneb nende suurte käitlejate kätte, on ju hoomamatu.”

Heino Vipp
Heino Vipp Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Juhtus see, mis juhtuma pidi. Üks mull lõhkeb teise järel, iga järgmine suurema pauguga. Tuleb välja, et vale on igapäevane me elus. Kas keegi kahtles selles? 

Keskkonnaga (ja keskkonnakaitsega) seotud kodanikuna püüan lahti mõtestada enda jaoks, miks siis meie riigis sellised muutused toimuvad. Olime ju nii heal järjel, et peenhäälestamisest piisas. 

Olid ju eelmised keskkonnaministrid kõik kõrgelt haritud poliitikud, ei saagi aru, kust tulid ebakõlad metsa raiumise, jäätmete, kalanduse osas. Tegelikult küll kalavarude vähenemise osas, et kalurid peavad hakkama püügikoormust vähendama. Mis sest, et kallid (rahaliselt) uuringud on tõestanud, et hüljes ja kormoran hävitavad kolm-neli korda rohkem kala, kui kalurkond üldse on võimeline püüdma. 

Aga nüüd pakendijäätmete juurde. 

Kas tasub sorteerida?

Möödunud nädalal kirjutasid Eesti Ekspress ja Maaleht, et suur osa inimestelt kogutud pakendeid läheb ringlusse võtmise asemel hoopis põletamisele ja ladestatakse prügilatesse. 

Kas tasub pakendeid edasi sorteerida või mitte? Ikka tasub. See, kui ebapädev ametnik ei saa oma tööga hakkama, jäätmekäitlejad vassivad, võltsivad andmeid, ei anna meile, tavakodanikele õigust nende tasemele laskuda. 

“Tuleb luua olukord, kus on tagatud jäätmekäitlejate järelevalve. Et ei oleks võimalust petta, luua toimiv enam-vähem aus konkurents.”

Kui ministeeriumi asekantsler seletab meile korduvalt, kui hea on kohtkogumine (ehk kottkogumine) meie keskkonnale, on midagi ikka väga valesti. Kujutame nüüd ette, millise kütusehulga põletavad läbi võimsad pakendeid kokkukorjavad autod. Rohepööre – vaevalt.  

20 aastat proovitakse seda kohtkogumist meile peale suruda,  aga edulugu ju pole. Sama lugu räägib ka keskkonnaministeeriumi jäätmete eest vastutav ametnik. Annab õiguse meie valla keskkonnaspetsialistidele, kes lähevad ministeeriumisse oma saamatust teadustama. 

Avalike pakendikonteinerite kasutamine on tarbijale tasuta ja kõige tõhusam korjemeetod.  

Kõigil on vastutus

Igaühel meist on keskkonna ees vastutus. Kui loen jäätmekäitlusfirma Ragn Sellsi viit ettepanekut (1. Avalik kogumisvõrgustik tuleb asendada kohtkogumisega; 2. Ladestamise ja põletamise saastetasud; 3. Ühtne süsteem; 4. Järelevalve ja läbipaistvus; 5. Pakendite disain), siis mina tean, milleks need vajalikud on. 

Pakendijäätmete ja muude jäätmete kogumise andmine paari suure firma kätte riigis lasebki tekitada olukorra, kus arvude ja koodidega saab mängida. Nii kuidas tarvis. See kogus jäätmeid, mis koguneb nende suurte käitlejate kätte, on hoomamatu. Nutikas, aga läbihammustatav.  

Tuleb luua olukord, kus on tagatud jäätmekäitlejate järelevalve. Et ei oleks võimalust petta, luua toimiv enam-vähem aus konkurents. Praegune olukord tuleneb paljuski sellest, et paljusid plastikjäätmeid ei olegi võimalik taaskasutusse viia. Süüdi on aga ikka kodanik ehk siis meie kõik.

Küllap vist? 

Minu soovitus veel kord: ärgem loobugem sorteerimisest! Ega kõik, mis suure mullina (meedias) lõhkes, ole veel kogu tõde. Aga tehtud töö eest ajakirjanike ees müts maha! Uuel keskkonnaministril adra seadmiseks aega ei jäägi, selle eest on hoolt kandnud eelkäijad. 

Jäämekäitluse info võiks olla avalik 

KATRIN KOPPEL
KATRIN KOPPEL Foto: Saarte Hääl

“Kohalike omavalitsuste ülesanne on eelkõige korraldada jäätmete liigiti kogumist. Seni on aga vähem tähelepanu pööratud sellele, mida kokkukogutud jäätmetega edasi tehakse,” tõdeb Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel.  

Mul on hea meel, et ajakirjandus pakenditega seotud probleemile tähelepanu juhib. Kutsun ka omalt poolt üles jäätmete liigiti kogumisest mitte loobuma. Pealegi, liigiti kogutud pakendijäätmeid saame ära anda tasuta või siis oluliselt odavamalt kui sorteerimata jäätmeid. 

Selles probleemistikus on palju nüansse ja kõik osapooled saavad nüüd mõelda, mida paremini teha. Kohalike omavalitsuste ülesanne on eelkõige korraldada jäätmete liigiti kogumist. Seni on aga vähem tähelepanu pööratud sellele, mida kokkukogutud jäätmetega edasi tehakse. Meie jäätmejaama operaator on kinnitanud, et korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmetest on vähemalt pool ringlusse võetud, mitte prügilasse maetud või põletatud. 

Pakendijäätmete käitlemine, sealhulgas ringlusse võtmine ei ole aga omavalitsuste kontrollitav. Ilmselt peitub lahendus ka paremas rollijaotuses nii Eestis üldse kui ka Saaremaa vallas – kellel mis õigused, kohustused ja vastutus on. Samuti võib abi olla jäätmekäitluse info avalikuks muutmisest.

Sorteerimisnõudeid on suures kortermajas raske järgida

Viktor Sarapuu
Viktor Sarapuu Foto: Tambet Allik / Saarte Hääle arhiiv

“Niinimetatud pakendiskandaal tekitab usaldamatust kogu jäätmekäitlusprotsessi vastu,” leiab Kuressaare Smuuli 7 korteriühistu esimees Viktor Sarapuu.  

Kui see on tõsi, mis ajakirjandus kirjutab – et suur osa sorteeritud pakenditest lihtsalt põletatakse või maha maetakse –, on see üks häbemata temp. Inimestes, kes on pakendeid eraldi kogunud, arvates, et need taas ringlusse lähevad, tekitab see usaldamatust kogu jäätmekäitlusprotsessi vastu. Meie maja rahvas pakendeid eraldi ei kogu, kuna ei jõudnud konsensusele. Otsustavaks sai niisugune repliik: juhul kui pakendikonteinerisse on pandud selliseid pakendeid, mis ei ole puhtad, võib konteineri sisu võtta kui üldolmeprügi. Selle eest tuleb ühistul aga rohkem maksta. Nii otsustasimegi, et me ei hakka pakendeid eraldi sorteerima, sest sellises suures majas nagu meil on väga raske jälgida, et kõik piinlikult täpselt nõudeid täidaksid. Praeguse prügiskandaali valguses paistab, et õigesti tegime.

Tagasi üles