Tuuleparkide visuaalset mõju peab hindama

, Sunly Wind OÜ juhatuse liige
Copy
Sunly Wind OÜ tellis taastuvenergeetika konsultatsiooniettevõttelt Rexplorer OÜ visualiseeringu näidise, mis on koostatud ühest võimalikust vaatepunktist Saaremaal. Visualiseeritud on 300 m kõrguseid tuulikuid, mille rootori diameeter on 236 m. Tuulikud on paigutatud mereala planeeringuga ettenähtud alale ning arvestatud hetkel kõige suurema meretuuliku parameetrite ja soovituslike vahekaugustega.
Sunly Wind OÜ tellis taastuvenergeetika konsultatsiooniettevõttelt Rexplorer OÜ visualiseeringu näidise, mis on koostatud ühest võimalikust vaatepunktist Saaremaal. Visualiseeritud on 300 m kõrguseid tuulikuid, mille rootori diameeter on 236 m. Tuulikud on paigutatud mereala planeeringuga ettenähtud alale ning arvestatud hetkel kõige suurema meretuuliku parameetrite ja soovituslike vahekaugustega. Foto: Rexplorer OÜ

“Teisipäevases Saarte Hääles ilmunud arvamusloos “Tuulepargid ja traalpüük kokku ei sobi” nuriseb kalurite liidu juht Mart Undrest Eesti merealade planeeringu üle. Eesti merealade planeeringulahenduse sisulise kvaliteediga pole aga rahul ka tuuleenergia arendajad,” kirjutab energiaettevõtte Sunly Wind OÜ juhatuse liige Priit Lepasepp. 

Priit Lepasepp
Priit Lepasepp Foto: Erakogu

Oleme korduvalt pöördunud rahandusministeeriumi poole, kuna meie hinnangul on vaja tõsta Eesti mereala planeeringulahenduse sisulist kvaliteeti. Siiski oleme endiselt mures, et planeering tuleb liiga üldistav ega anna arendajatele oodatud vastuseid ja kindlust investeeringute tegemiseks.

Teadmatus on hirmude üks peamine allikas, mistõttu peab planeering piisavalt põhjendama langetatud otsuseid, et leevendada erinevate huvigruppide kartusi. Poolik lahendus pidurdab meretuuleenergia kasutuselevõttu ning annab palju võimalusi lahenduse edukaks vaidlustamiseks kohtus. 

Riigi ülesanne

Merealade planeeringu kaardil on selgelt välja joonistatud need alad, kuhu on võimalik tuulikuid ehitada. Planeeringu koostajad on üritanud jälgida ka seda, et tuulikud ei kataks kinni vaateid nii, et see oleks rannikult merele vaadates häiriv. Kahjuks planeering täna arendajale sellist kindlust ei anna, kuna maastike ja visuaalset mõju ei ole hinnatud. Väita, et planeering ütleb, kuhu on võimalik tuulikuid ehitada, on põhjendamatu ning ennatlik.

Kuna tuulikutel on visuaalne mõju, peab strateegiline planeering aitama kaasa, et loodaks tasakaalustatud, visuaalseid häiringuid vältivad meretuulepargid. Täna aga ei saa väita, et see kõigil planeeringu järgi meretuuleenergiaks sobivatel aladel üldse võimalik on. Vastav hindamine on ju tegemata. 

Tuuleparkidele sobivad alad on leitud nn välistamismeetodil, kuid ühe olulise osana on jäetud arvesse võtmata visuaalne mõju ning maastike poolt välistavad kriteeriumid ja asukohad.

Visuaalset hindamist tulevikku lükata ei saa, sest vastavalt planeerimisseadusele on mereala planeeringu ülesanne muu hulgas määrata ka kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste asukoht ja üldised ehitustingimused ning määratleda energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku rajamiseks sobivad alad. Visuaalseid mõjusid hindamata pole võimalik väita, et planeeringus leitud potentsiaalsed tuuleenergia alad on praktikas üldse kasutatavad.

Eesti on liitunud Euroopa maastikukonventsiooniga, toetamaks selle põhimõtteid ja eesmärke, sh  maastike hindamise ja väärtustamise vajadust, mis peaks olema iga planeeringu aluseks. Konventsiooni iga osaline kohustub maastikuga arvestama mistahes valdkonna poliitikas, millel võib olla maastikule otsene või kaudne mõju. Seejuures tuleb identifitseerida oma territooriumi maastikud, analüüsida nende omadusi, neid ümberkujundavaid jõude ja mõjureid ning jälgida muutusi. Need tegevused on aga eelkõige just riigi ülesanne. Pole mõeldav, et tuulepargi arendaja hakkab näiteks kogu Saaremaa maastikku inventeerima ja hindama. Ilma maastiku hindamiseta me aga ei tea, mida või kus on vaja kaitsta ning ei saa hinnata ka visuaalseid mõjusid.

Olulisim küsimus

Rahandusministeerium on seni olnud üsna tõrjuv merealade planeeringu raames tehtavate  uuringute osas, viidates aja- ja rahapuudusele ning teadmatusele täpse tulevikutehnoloogia osas. Riigikohtu kolleegium aga leiab, et planeeringu mõju hindamisel on lähtealusena määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus kavandab ja põhimõtteliselt võimalikuks peab. Mitte aga see, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad.

Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelist sobivust lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks tuleb alles asuda uuringuid läbi viima. Visuaalse mõju hindamine ise on ligi kuu aja töö ja maksab mitte rohkem kui paar tuhat eurot ühest vaatepunktist. Seega pole uuring aeganõudev ega kulukas. 

Rõhutame, et tuuleparkide visuaalne mõju on selleks, et kogukonnad neid aktsepteeriks, kõige olulisem küsimus. Kui merealade planeeringus jääb visuaalne mõju välja selgitamata, on tuuleparkide rajamist välistada võiv mõju hindamata. See omakorda tähendab, et ei ole teada, kas mereala planeeringus kajastatud meretuuleenergia aladele on üldse võimalik tuuleparke ehitada.

KOMMENTAAR

Tuuliki Kasonen, Sunly Wind OÜ projektijuht: 

Meie põhimure on, et merealade planeering ei kavatsegi uurida põhilisi mõjusid (näiteks visuaalset mõju), mistõttu on see vastuolus planeeringu eesmärgiga selgitada välja alad, kuhu saab tulevikus meretuuleparke rajada. 

Selline näiline planeerimine külvab ainult segadust ja tüli kõigi osapoolte vahel, takistab rohepööret ning tekitab ebakindlust kohaliku elu ja majanduse tuleviku osas. Praegu on just õige hetk need küsimused lahendada, mitte puudulikku tööd läbi suruda.

Tagasi üles