“Koguva küla kaitsevööndi territooriumile rajatav teemapark võib igaveseks sulgeda ainulaadse küla pääsu UNESCO maailmapärandi nimistusse,” kirjutab muhulane Jaan Tamm, arheoloog, arhitektuuriloolane ja muinsuskaitsetegelane.
JAAN TAMM ⟩ Teemapark devalveerib Koguva väärtuse
Koguva küla kui muinsuskaitseala on oma unikaalsuses pakkunud laiemat huvi mitte üksnes Eestis, vaid ka rahvusvahelises ulatuses. Esmakordselt väljendus see selgemalt 1985. aastal, mil 4.–7. juunini toimus Tallinnas UNESCO ekspertorganisatsiooni Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) kollokvium. Seal öeldi eravestlustes otse välja, et Eestist võiks nii mõnigi ehitusmälestis kuuluda maailmapärandi nimistusse. Kuuludes aga Nõukogude Liidu koosseisu, puudusid Eestil igasugused võimalused taolistes küsimustes Moskvast mööda minna.
Esimesed märgid võimalustest, et võiks ka üleliidulise ühisnimekirjaga välja minna, avanesid alles 1980. aastate lõpul, mil NSVL-i kultuuriministeerium pöördus üleliidulise kultuurifondi kaudu liiduvabariikide poole, saamaks ettepanekuid mingi mälestiste üldnimekirja koostamiseks.
Kuna 1988. aasta oktoobris ratifitseeris Nõukogude Liit ka ülemaailmse kultuuripärandi konventsiooni, siis oli juriidiline alus siinsete mälestiste maailmapärandi nimistu eelnimekirja (Tentativ List) lülitamiseks olemas. Eelnimetatud ratifitseerimist ennetades oli juba 1988. aasta suvel saadetud Eesti NSV kultuurifondi kaudu Moskvasse oma ettepanekud, mis hõlmasid Tallinna ja Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala, Koguva küla, Pirita kloostri varemeid, Tartu Jaani kirikut ning Tallinna laululava.
Neist Tallinna vanalinn pääseski 1997. aastal maailmapärandi nimistusse. Kuressaare linnus (mitte linn) tegi väga jõulise katse sinna pääseda 2004. aastal, kuid jäi, olles juba nominent, sealt välja alles Maailmapärandi komitee viimases hääletusvoorus. Tallinna laululava jõudis samuti maailmapärandi nimistusse, kuid mitte ehitismälestiste, vaid vaimse kultuuripärandi kategoorias laulupidude traditsiooni kandjana koos lätlastega.
Sadamaala korda
Ettevalmistused Koguva küla lülitamiseks maailmapärandi nimistu eelnimekirja algasid pärast seda, kui siinne sadamaala oli 2005. aasta jaanuaritormis saanud olulisi kahjustusi, õigemini purustatud. Et hinnata Koguva potentsiaali UNESCO maailmapärandi nimistusse jõudmisel, käisid kohapeal UNESCO ekspertorganisatsiooni ICOMOS Eesti rahvuskomitee esindajad. Pärast Koguva küla ja purustatud sadamaalaga tutvumist ning kohtumist Koguva küla elanike ning muuseumijuhataja Kadri Tüüriga leidsid nad aga, et Koguva küla vääriks küll sellist staatust, kuid eelkõige peaks sellele eelnema mälestiseks oleva Koguva küla kaitsevööndisse jääva sadamaala korrastamine.
“Nn uut kultuuri – “Disneylande” – luues ei tohi me seda mitte mingil juhul teha sajandivanuste väärtuste devalveerimise hinnaga.“
Vastavat detailplaneeringut asuti ette valmistama 2007. aastal. Ehkki muinsuskaitse seadusest tulenevalt hõlmas see ka muinsuskaitseliste eritingimuste koostamist, puudutas planeering eelkõige amortiseerunud kalatsehhi ja mõnede puithoonete ning põhilise, kuid varisemisohtliku sadamarajatise – kai – asendamist tormikindlamaga. Ametlikult puudutas OÜ Postman ja Postman tellitud ning 2007. aastal valminud dokumentatsioon sadamaala detailplaneeringu algatamist ning kalatsehhi kinnistule uusehitise püstitamist. Muinsuskaitseameti poolt andis sellele 2008. aasta jaanuaris nõusoleku Saaremaa tollane inspektor Rita Peirumaa.
Olemasolev detailplaneering sadamaala kohta pärineb 2009. aasta veebruarist. Seejärel on Muhu valla poolt aastail 2008–2010 väljastatud ehituslubade alusel rajatud mõrrakuur, paargu, hoone kalade kuivatamiseks.
Rajamata on 2013. aasta augustis ehitusloa saanud kaluriküla teemapark. See aga võib oma suuruse ning hoonete ja rajatiste arvu poolest (8 + 2) kujuneda tõsiseks probleemiks mitte ainult ümbritsevale keskkonnale, vaid ka üliväärtuslikule Koguva küla kinnismälestisele ja kaitsevööndile. Eesti Vabariigi algusaastate (1921) 21 majapidamisest on võrdlemisi terviklikult säilinud 16 ja ülejäänud on plaanilahenduses tuvastatavad kaardimaterjali, vundamentide või teiste maamärkide põhjal.
Negatiivsed tagajärjed
Just kinnismälestise kaitsevööndi territooriumile rajatav teemapark võib igaveseks sulgeda võimaluse Eesti oludes veel küllatki ehedalt säilinud ainulaadse ja seni inimeste koduks oleva külaansambli pääsemiseks maailmapärandi nimistusse. Nn uut kultuuri – “Disneylande” – luues ei tohi me seda mitte mingil juhul teha sajandivanuste väärtuste devalveerimise hinnaga. Just seda aga säärase arendusprojekti rajamine kindlasti on.
Selleks, et saada rahvusvahelise taustaga hinnangut, millised on Koguva sadamaalale rajada soovitava “Disneylandi” võimalikud negatiivsed tagajärjed, soovitan küsida enne, kui midagi hakatakse kinnitama või otsustama, eelnimetatud ICOMOS-i Eesti rahvusliku komisjoni rahvusvahelisel kogemusel põhinevat arvamust. Olukorras, kus kavatsetavate 150 m pikkuste kaide näol on tegemist Väikese väina 20.–21. sajandi suurima hüdrorajatisega, jääb täiesti arusaamatuks aga Muhu vallavõimu 2018. aasta otsus loobuda keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamisest, mis isegi Eesti olusid arvestades, rääkimata rahvusvahelisest, eriti Läänemere-äärsete riikide praktikast, on selge samm tagasi.