:format(webp)/nginx/o/2020/12/02/13508982t1h46b0.jpg)
12. märtsil hukkus traagiliselt Art Sbitnev – Abrukale nii vajalik inimene, saarerahva ühendaja ja kogukonna looja. Art oli inimene, kes Abrukale 1990. aastal taas kooli asutas, hilisem eduka Innu turismitalu pidaja ja postimees.
MÄLESTAME ⟩ Art Sbitnev 1967–2021
Laulva revolutsiooni ajal olime kõik pisut kõrvust tõstetud ja eufoorias, lootsime ilusat tulevikku. Suur ja rikas Saare Kalur oli toona südameasjaks võtnud, et Abrukale asuks elama noori lastega peresid – ja neid tuli.
Kooli asutamisega ja uute perede tulekuga sai Abruka nagu uue elu, puhkes õitsele. Koolimaja ümbruses kostis taas laste kilkeid ja naeru. Uus ja väga sõbralik õpetajapaar Art ja Riina elasid saare elusse kiiresti sisse.
Abrukal kasvanud ja kooli lõpetanud noored ütlevad, et neil oli kuldne lapsepõlv. Kui lapsed 6. klassi lõpetasid, pidid nad edasi õppima ja mitu peret lahkus. Art hakkas turismitalu rajama. Maja teisele korrusele rajati külalistoad, ajapikku kerkisid krundile külaliste jaoks väikesed majakesed. Kogu Innu turismitalu oli alati eeskujulikus korras.
Art oli pärit Peipsi äärest, oskas hästi vene keelt ja seega oli Innu talus külalisi üsna kaugelt. Kuigi haiguse tagajärjel suutis Art töötada vaid ühe käega, tegi ta sellega rohkem kui mõni teine kahega.
Karsklane ja suitsuprii Art oli alati heatujuline, armastas naljajutte rääkida ning oli väga abivalmis. Elanud saarel üle 30 aasta, oli Art juba saare põliselanik, raudvara. Tema kaotus jätab Abruka ellu suure tühimiku, tuletades meelde, kui habras on elu – et oskaksime hinnata inimesi enda kõrval, jätaksime rumalad tülid ja omakasu.
Sügav kaastunne abikaasale ja pojale.