SIRET LIIV ⟩ Tähtsam kui koroona

Murelik poiss. Pilt on illustreeriv. Foto: unsplash.com

"Märts on vaimse tervise kuu, ütleb Peaasi.ee. Me ümber on haigus, mis laastab inimese füüsilist tervist ja millest räägitakse nii palju, et me ei saa aru, kui paljud meist vajavad vaimset tuge ka ilma koroonata," kirjutab ema ja lasteaiaõpetaja Siret Liiv.

Siret Liiv Foto: Erakogu

Hetkel veel endiselt kehtiv koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ütleb, et 6–7-aastane laps suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone – näiteks rõõmu, viha – sobival viisil väljendada. Oled sa aga märganud, kui palju on su ümber täiskasvanuid, kes ei suuda ega oska oma emotsioone kirjeldada? Või oled ehk märganud, kui palju on su ümber täiskasvanuid, kes ütlevad emotsioonidega mitte toime tuleva lapse kohta, et ta on paha laps või kasvatamatu?

Olin 12-aastane, kui autoavarii võttis mult vanema venna. Selle trauma endas läbielamine kinkis mulle haiguse, mis võimendub sageli just siis, kui vaimne tervis on hoobi saanud. 16-aastasena leidsin hetk tagasi enesetapu teinud sõbra surnukeha. Mõne kuu pärast järgnes sellele mu enda suitsiidikatse. Oli täiskasvanuid, kelle arvates oli see tähelepanunäljas teismelise katse ennast huvitavaks teha. Reaalsus oli see, et hirm uinuda, suutmatus magada, kartus inimeste ees ja enesesüüdistused viisid selleni, et enam ei jaksanud keha ega vaim.

Mõistus keeldub uskumast

18-aastaselt kogesin reaalselt depressiooni mõjuvõimu. Tundliku inimesena kandsin endale üle sõbranna mure teda lihtsalt kuulates. Tema sai oma murest vabaks, aga minu maailmast kadusid värvid ja mu õlgadele oleks laskunud justkui mitmesajakilone raskus. Värvid tulid tagasi, aga keha andis järele.

2006. aastal sai minust õpetaja. Töö lastega ja lasteaias ei ole sugugi ainult mäng põrandal. See on töö, mis võib tuua kaasa olukordi, mida mõistus keeldub uskumast ja mille pärast tahab süda valust lõhkeda.

"Palju lihtsam on kasvatada terve hingega lapsi kui ravida katkise hingega täiskasvanuid.”

Väike tüdruk, kelle kaksikust kaaslane oli läinud ingliks taevas ning keda kasvatasid hoole ja armastusega tema isa ja vanavanemad, otsis igas noores ja vähegi sõbralikumas naises ema. Ta oli ju hoitud, aga emast oli puudus. Ta ei öelnud midagi, aga hingevalu kisendas silmades.

• Väike tüdruk, kes hoiab kramplikult peopesas paberit vanaema telefoninumbriga. Seda ei tohi ära kaotada, sest see on number, millele tuleb helistada siis, kui emme enam ei ärka.
• Väike poiss, kelle suutmatus oma emotsioonidega toime tulla viis selleni, et istusime koos lasteaia vannitoa põrandal ja nutsime, sest ta ei saanud aru, mis ja miks temaga toimub.
• Väike tüdruk, kes oma sündimata jäänud vennakese surmas süüdistas ennast ja kelle püüd olla ainult tubli kurnas tema tillukest keha ja vaimu.
• Väike poiss, kelle arvates on tal tore pere. Ainult siis ei ole, kui isa ema lööb...
• Väike poiss, kes otsib eluohtlikke riske, sest ta soovib, et oleks surnud.

Need on päris koolieelses eas lapsed, kellega need lood on juhtunud ja kellega mind elu on kokku viinud. Kas sa aga tead, mis seis on laste vaimse tervisega olevikus? Oma mineviku kogemustega silmitsi seistes tegin hiljuti oma sõpradele ühe üleskutse, mis avas minu ees ootamatuid lugusid sõpradelt ja tuttavatelt. Minuni jõudis teave, mille järgi satub EMO-sse üha enam 3–5-aastaseid suitsiidseid lapsi. Kujutad ette – 3–5-aastaseid? Mitte teismelisi, kel hormoonid möllavad, vaid väikesi lapsi, kelle elu on alles alanud.

Minu oleviku kogemused laste vaimse tervisliku seisundiga on järgmised:

• Algklassilaste uusaastasoovidest jääb kõlama unistus "Soovin, et see koroona kaoks!".
• II klassi poiss ei suuda oma ärevust teisiti maandada kui agressiooniga, sest ta ema on koroonas ja vahet ei ole, mida ümberringi räägitakse – ta ei saa olla kindel, et see haigus temalt kõige kallimat ei võta.
• II klassi tüdruk püüab kõigest väest olla sõbralik klassiõe vastu, kes tema suhtes vaenu ja agressiivsust üles näitab. Mis on põhjus? Ühe lapse pere on katki, teisel ei ole. Mõlemaid armastatakse, aga ühele näib, et teisel on elu parem ja seda ei saa ju ometi lubada.
• 4-aastane ülitundlik poiss, kes ei suuda harjuda lasteaiaga, kes vajab rutiini ja aega asjadega harjumiseks. Ema peab last aga kaitsma justkui tema oma pere eest, kelle arvates lubab ema liiga palju ja laps on paha. Noor ema on väsinud ja tundliku lapse meeled võtavad selle kõik üle.
• Meeleheitel ema kaitsmas oma last kiusaja eest. Laps on depressioonis, aga abi ei jõua temani ka veel 10 kuud pärast esmast abipalumist.
• Lootusetust tundev ema, sest kui ta lapsele abi otsib, nähvatakse talle, et ta pole ainus, kes seda vajab. Kuna nad tõesti ei ole ainsad, ei jõua ka abi nendeni piisavalt kiiresti.
• Äsja kooliteed alustanud tüdruk, kes lubab kodust põgeneda, kui vanemad ei lõpeta tema pärast kaklemist.
• Algklassitüdruk, kes soovib olla piisavalt suur, et elada üksi, sest koduses elus on midagi, mis tekitab soovi lahkuda.

Lapsed, kelle vaimset tervist diagnoositakse kindlate nimetajatega, aga alati ei saa diagnoosi ühel või teisel põhjusel välja panna. See aga ei tähenda, et laps abi ei vajaks.

Katkise hingega lapsed

Lapsed ei räägi sageli, mis neile muret teeb, sest ei oska oma tundeid sõnadesse panna. Nad ei räägi, sest kardavad – enda ja oma vanemate pärast. Nad ei räägi, sest ei saa, ei suuda, ei julge või ei oska. Ja sageli näeb täiskasvanu ainult kasvatamata halba last.

Mina enamasti tean, mis mind vaimsest kriisist hoiduda aitab või kuidas sellest välja tulla. Mu töö on näidanud mulle laste ja nende perede elu pahupooli. Mida ma ei teadnud, on see, et abivajajaid on palju rohkem. Mul on aimu erinevatest teraapiatest, mis on olemas nende laste aitamiseks. Nende maksumusest ja kättesaadavusest on aga teadlikkus väike. Pärast oma tagasihoidlikku üleskutset sain teada, et poole tuhande euroga on võimalik aidata maksimaalselt kolme last, aga mitte kuigi kauaks. Paneb mõtlema, kas pole?

Oled sa mõelnud, milline on tulevik, kui me neid lapsi täna ei märka või ei aita? Selles tulevikus on täiskasvanud, kel on probleeme armastuse jagamise ja vastuvõtmisega, usaldamise ja headusesse uskumisega. Need on inimesed su ümber, kunagi katki läinud lapsed, kellest on kasvanud katkised täiskasvanud, kelle vaimne tervis jäi märkamata ja tegelemata.

Me räägime 24/7 koroonast, mille vastu on välja töötatud vaktsiin. Milline on vaktsiin, mis hoiab ära meie mentaalse murdumise? Vähim, aga vahest elulise tähtsusega võib olla see, kui märkad ja oled olemas, sest palju lihtsam on kasvatada terve hingega lapsi kui ravida katkise hingega täiskasvanuid. See ongi tähtsam kui koroona!