/nginx/o/2020/09/15/13345950t1hb7ca.jpg)
Sotsiaaldemokraadid algatasid riigikogus karistusseadustiku muutmise, mis tõstaks seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 14-ndalt 16. eluaastale. Eelnõu sätestab, et “täisealise isiku poolt noorema kui 16-aastase isikuga suguühendusse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, välja arvatud juhul, kui täisealise ja alaealise vanusevahe on kuni neli aastat – karistatakse kuni viieaastase vangistusega”. Kas selline muudatus oleks vajalik ja miks?
/nginx/o/2020/06/17/13157302t1h4c08.jpg)
Anneli Tõru, Saaremaa vallavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja:
Seksuaalsuhete lubatavuse vanusepiiri tõstmise üle on diskuteeritud pikemat aega, täna on see 14 aastat ja lähtub eeldusest, et seksuaalkäitumises omandab inimene täieliku arusaamise just selles vanuses. Bioloogilises mõttes võib see nii olla, aga sotsiaalsest aspektist tõenäoliselt mitte. Vanusepiiri tõstmine 16. eluaastale annab noorele inimesele aega omandada teadmisi, olla enesekindlam ahvatlejate osas ja ehk paremini aduda ka seksuaaleluga kaasnevaid riske.
Praegu on reguleeritud ja ka eelnõus välja toodud täisealise isiku poolt alaealisega seksuaalsuhte loomise vanusepiirid, kuid alaealiste omavahelist seksi ei käsitleta ja nii võiks 17-aastane olla vahekorras vastastikusel nõusolekul ka alla 14-aastasega. Ka see on probleem, mille lahendamine vajaks põhjalikku analüüsi ja kindlaid seisukohti.
Eelnõus karistusaspektist toodud erisus seksuaalsuhte loomise osas täiskasvanu ja alaealise vahel, kui nende vanusevahe on alla nelja aasta, tekitab küsimusi selle otstarbekuse osas. Puudutab see ju konkreetselt 18- ja 19-aastaseid, sest 20- ja 16-aastaste omavahelise seksuaalse läbikäimise kohta piirangud enam ei laiene ning 17-aastasele veel ei kehti.
Väga hea, et teema taas päevakorda on võetud ja loodan, et seda lahendatakse kompleksselt ega piirduta ainult muudatuste tegemisega seadustes – näiteks perekonnaseaduse esimene paragrahv, milles muu hulgas on sätestatud abiellumise kriteeriumid vähemalt 15-aastasele –, vaid hakatakse olulisemal määral panustama laste seksuaalkasvatuse arendamisse ja ennetustegevustesse.
/nginx/o/2021/03/18/13685203t1h8a98.jpg)
Katrin Paukson, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhtivspetsialist:
Juriidilises mõttes ei oska ma sellele eelnõule hinnangut anda, aga seda sõnastust lugedes tundub, et siin on soov muuta ja reguleerida muudki peale vanusepiiri tõstmise. See on aga absoluutselt kindel, et lapsi ei tohi mitte keegi mitte kunagi väärkohelda! Nii alaealised kui ka täiskasvanud peavad olema kaitstud halva kohtlemise, ärakasutamise, manipuleerimise ja ahistamise eest; rääkimata kuritegudest. Vastutus on alati täiskasvanul! Vastutus on koguni meil kõigil alates igast inimesest, lõpetades kogu ühiskonnaga. Me kõik saame kujundada väärtushinnanguid, olla julged, hoolivad ja tähelepanelikud. Me saame tõsta mõistmise ja headusega noorte enesehinnangut, et nad ei peaks oma edu nimel kasutama neid endid kahjustavaid lahendusi.
Andra Sild, Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör:
Seksuaalse enesemääramise eapiir on täna 14 eluaastat, kui nõusolek selleks on täielikult vabatahtlik. Keelatud on raha või muude hüvede eest seksimine alla 18-aastasega. Samuti on ebaseaduslik suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, kui seda tehes kasutatakse ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitatakse saavutatud mõjuvõimu või usaldust.
Näiteks võib selline sõltuvussuhe esineda treeneri ja treenitava või õpilase ja õpetaja vahel, aga ka näiteks kasuisa ja kasulapse vahel. Nendes rollides võib kuriteo toimepanija olla kannatanu jaoks keegi, kes on tema silmis autoriteet või eeskuju ning kes saab kannatanut mõjutada ja keda kannatanu usaldab. Sõltuvussuhe teisest inimesest võib kergemini välja kujuneda just alaealiste puhul, kelle minapilt, sotsiaalsed oskused ja teadmised, aga ka arusaamad seksuaalsusest on tulenevalt nende vanusest alles välja arenemas. Samuti on see iga noore inimese puhul väga individuaalne.
Nendel põhjustel on oluline kaitsta alaealisi seksuaalse väärkohtlemise eest ja paragrahvidega seksuaalse enesemääramise kohta on seadusandja selleks võimalusi loonud. Eapiiri tõstmine on kriminaalpoliitiline otsus ja küsimus seadusandjale, kuid laiemalt ka küsimus ühiskonnale. Vanusepiiride muutmine karistusseadustikus suurendab riigi poolt kriminaliseeritavate tegevuste hulka, mistõttu see eeldab ühiskondlikku diskussiooni ja süvaanalüüse alaealiste arengu, psühholoogia ning ajas muutunud seksuaalkäitumise kohta. Sellesse diskussiooni on oluline kaasata erinevaid huvigruppe ja spetsialiste, aga ennekõike ka noori endid, sest täna on vähe teada, mida arvavad noored ise seksuaalse enesemääramise eapiiri sobivusest.