/nginx/o/2020/09/29/13379494t1he835.jpg)
“Kuigi Saare maakonna haigestumusnäitajad on paari nädala taguse ajaga võrreldes pisut langenud, ei tähenda see, et praegu kõik juba hästi oleks,” tõdes Kuressaare perearstikeskuse juhataja Mari Soots eile Kadi raadio saates “Keskpäev”.
Vaktsineerida tasub igal juhul!
Kui vahepeal oli Saare maakonnas haigestumus 100 000 elaniku kohta koguni 2043, siis praeguseks on see langenud 1336 peale.
Saare maakonna elanikest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 18,4%. See osakaal on siiski tagasihoidlik.
Kui vaktsiini jaguks piisavalt, siis see, kui kiiresti me vaktsineerida jõuaksime, sõltuks sellest, kui palju me oma muud tööd piirata saaksime. Samuti sõltuks vaktsineerimiskiirus nimistu suurusest ja vanuselisest koosseisust. Mõnes nimistus on juba enam-vähem kõik 70+ vanuses inimesed vaktsineeritud, mõni perearst aga ütleb, et hakkab alles 80+ vanuses inimeste vaktsineerimisega ühele poole jõudma.
Meie Kuressaare perearstikeskuses jõuame praegu vaktsineerida 60 inimest päevas. Eelmisel nädalavahetusel tegime ka suurema kampaania, kus saime ühe päevaga vaktsineeritud pea paarsada inimest. Ega väga palju rohkem jõuakski – muud tööd tahavad ju samuti tegemist.
Praeguseks on perearstid iga nimistu peale – ja nimistusse kuulub 1800–2000 inimest – saanud 180 vaktsiinidoosi, mida on kasutatud riskirühmade vaktsineerimiseks. Tänase seisuga peaks igale perearstikeskusele saabuma veel sada doosi AstraZeneca vaktsiini. Seepärast kutsumegi üles: inimesed, kes on vaktsiinist huvitatud ja sooviksid seda kiiresti saada, andke endast märku! Siis teame teiega ühendust võtta.
Kõik, kes on vaktsineerimisele oodatud, ei pruugi ju kohale tulla või siis võivad tekkida mingid haigusnähud. Siis on vaja kiiresti kedagi asemele leida, et vaktsiin raisku ei läheks. Kel on tervisemuresid ja seetõttu vaktsineerimise ees hirm, võiks võtta ühendust oma perearsti või pereõega – arst või õde vaatab terviseandmed üle ja annab nõu. Meie, perearstid, ütleme ikka: mida rohkem haigusi, seda rohkem on kaitsvat vaktsiini tarvis, et koroonat külge ei tuleks.
“Mida rohkem haigusi, seda rohkem on kaitsvat vaktsiini tarvis, et koroonat külge ei tuleks.”
Kes on vähihaiged ja käivad keemiaravil – ka neil on soovitatav end vaktsineerida lasta (millal oleks õige aeg seda teha, tuleks küsida oma onkoloogilt). Koroonaviirusesse nakatumine muudaks kasvaja diagnoosiga inimese olukorra ju veel keerulisemaks.
Seda, et vaktsineeritutel üldse kõrvaltoimeid ilmnenud ei oleks, ma öelda ei saa – kellelgi on ikka palavik, käsi valus või halb enesetunne. Samas on neid kõrvaltoimeid siiski vähestel. Kindlasti aga on suur vahe, kas põdeda see haigus vaktsineerimise järel läbi ühe päevaga või olla mitu nädalat haiglavoodis. Igal juhul tasub vaktsineerida.
Kui inimene on kutsutud perearsti juurde vaktsiini saama, siis me juba teame, milline on tema terviseseisund ja milliseid ravimeid ta võtab.
AstraZeneca vaktsiini on süstitud juba rohkem kui paarikümnele miljonile inimesele. Uuringud ei näita, et trombiohtu oleks vaktsineeritute hulgas rohkem kui nende seas, kes ei ole vaktsiini saanud.
Kindlasti ei tohi inimesel vaktsineerima tulles olla mingit ägedat haigust, palavikku, äsja alanud nohu või köha.
Üsna kõrgel tasemel on välja hõigatud see, et maikuus on aeg, mil vaktsiini saavad kõik, kes vähegi soovivad. Kui aga vaadata, millised on seni olnud AstraZeneca ja Pfizeri tarned – ja need on olnud üsna väikesed –, siis võib veel pikalt aega võtta enne, kui iga soovija vaktsineerima pääseb.