Kudjapel, Roomassaares ja Jaagarahul meenutati Siberisse küüditatuid

Copy
MEMENTO! Uno Nõgu ja Jaen Teär eile Kudjapel küüditatuid mälestamas.
MEMENTO! Uno Nõgu ja Jaen Teär eile Kudjapel küüditatuid mälestamas. Foto: Tõnu Veldre

Uno Nõgu tuli Kudjapele Memento mälestusmärgi juurde mälestama oma 11. märtsil surnud abikaasat Helgit, kes viidi Lõmala külast üheksaks aastaks Siberisse ja pääses sealt tagasi alles 1958. aastal. "Abikaasaga käisime siin igal aastal, nüüd jään mina üksi siia käima, kuni aeg antud," ütles ta. 

Uno tehtud on mälestusmärgi graniitsillutis. Iga kolme aasta tagant värvib ta üle raudteerööbastest ristid. 

"Tundub, et kui soojaks läheb, tuleb suvel jälle ette võtta, Helgi mälestuseks," arvas ta. 

1949. aasta märtsiküüditamisest möödus eile 72 aastat. Mälestuskividele asetasid pärjad Memento ja Saaremaa vabadusvõitlejate liidu esindajad. Eranditult riskigruppi kuuluvad küüditatud said üritusel osaleda vaid koduaknal küünlaid süüdates. 

Memento Saaremaa osakonna juht Jaen Teär kinnitas, et nende ühingu liikmed on vägagi seaduskuulekad. 

"Kaugtöö ja arvutiõpe pole päris nende jaoks. Peamine suhtlemine käib telefonis. Kuid tunnen ise, et vanusega kaasneb kaks hullu asja: kõrvakuulmine jääb nõrgemaks ja silmanägemine väheneb. Seetõttu ei saada kõigest täpselt aru ja kuuldut tõlgendatakse valesti, mistõttu tekivad erimeelsused," täpsustas ta. 

Teär leidis, et Eesti Vabariik peaks lõpuks vabandama küüditatute ees. 

"Süüdistatakse Venemaad, kes tõi oma baasid siia, aga vastupanuta alistumisele kirjutasid alla meie omad juhid. 1940. aasta riigipöörde järel võimule saanud punaste järeltulijad on siiamaani kõrgetel kohtadel. Enne kui viimane küüditatu ära sureb, võiks tulla riiklikul tasemel vabandus, et meie suutmatuse tõttu sai küüditamine võimalikuks," nõudis Memento juht Teär. 

"Kujunenud on olukord, kui noored küsivad: mis selles siis halvasti oli, et teid Siberisse viidi, me oleme hulka kaugemal reisimas käinud. Seda, et oli kohutav nälg, seda, et leiba lihtsalt ei olnud enam sinu maailmas, ei mõista enam keegi," kirjeldas ta uut reaalsust. "Täna hommikul helistati mulle ja sooviti head küüditamise aastapäeva – no mida: et siis palju õnne küüditamise puhul!" ohkas Teär.

Kõigest hoolimata tahab ta pidulikult tähistada 14. juunit, mil möödub 80 aastat 1941. aasta küüditamisest, mis Saaremaad tabas eriti valusalt. Teär loodab, et selleks ajaks on viirus taandunud.

Pärast mälestushetke Kudjape kalmistul viidi pärjad veel Roomassaare ja Jaagarahu sadama mälestuskivi juurde.

Tagasi üles