AJA LUGU ⟩ Bänd, mis jäigi nimetuks

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
LÕPUPIDU: Bändi liikmed (vasakult) Elmar Sarapik, Uljas Peeters, Tarmo Kask ja Rein Lember 1970. aasta juunis Leisi vana koolimaja juures. Elmaril on Tšehhi päritolu kõlakastiga kitarr Lignatone, Uljasel Tõnu Grepile kuulunud elektrikitarr, Tarmol aga linnapoiste käest ostetud isetehtud bass. Koosseis on Reinu rätsepast isa õmmeldud pükstes, mille juurde kombineeriti punased sviitrid.
LÕPUPIDU: Bändi liikmed (vasakult) Elmar Sarapik, Uljas Peeters, Tarmo Kask ja Rein Lember 1970. aasta juunis Leisi vana koolimaja juures. Elmaril on Tšehhi päritolu kõlakastiga kitarr Lignatone, Uljasel Tõnu Grepile kuulunud elektrikitarr, Tarmol aga linnapoiste käest ostetud isetehtud bass. Koosseis on Reinu rätsepast isa õmmeldud pükstes, mille juurde kombineeriti punased sviitrid. Foto: REIN LEMBERI ERAKOGU

Uute kidrabändide vaimustus ei piirdunud loomulikult mitte ainult Kingissepaga, vaid hullutas noori üle terve Saaremaa. Ka Leisi keskkoolis pandi suvel 1967 enne uue kooliaasta algust kokku oma punt, ikka biitlite eeskujul – kolm kitarri ja trummid.

Foto: Graafika: LIINA ÕUN

1967. aastal 9. klassi läinud Elmar Sarapik ja Rein Lember olid pinginaabrid, nõnda nagu ka aasta nooremad Uljas Peeters ja Tarmo Kask. “Tarmo elas mul üle tee, nii et vaatasime üksteise akendesse, Uljase ja Elmari elukoht oli Leisi jõe ääres ja nad olid samuti naabrimehed,” meenutab Rein omaaegset sõpruskonda, kes kõik laulsid kuni häälemurdeni kooli poisteansamblis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles