/nginx/o/2021/03/29/13702822t1h57c1.jpg)
Loen vahel lemmikloomade gruppides postitusi ja tihtipeale on kulmud seepeale lausa kuklas.
Kutsikas ei pea midagi, omanik peab
Kõige kõrgemale tõusevad kulmud teema “Otsime oma perre kutsikat” peale. No tore on.
Loen edasi. “Kutsikas ei tohi olla suur.” Ee-eee, mis mõttes? “Kutsikas PEAB leppima kasside ja lastega.” Khm-mm...
Ei ole julgenud edasi lugeda, pärast otsi oma kulmusid ei tea, millisest kohast. Äkki oleksin postitustest veel seda teada saanud, et “kutsikas EI TOHI haukuda, asju närida, tuppa pissida ega haigeks jääda”, “Kutsikas PEAB oskama hambaid pesta, kohvi voodisse tuua ja tolmuimejat kasutada (tolmuimemiseks, mitte närimiseks)”.
Kas tõesti, inimesed – kutsikas? Koer EI PEA midagi, TEIE PEATE!
Peate õpetama kutsika õue pissima, kasse armastama, keelama klähvimise, jagu saama närimisest. Peale selle peate suutma kasvatada temast veel sellise koera, kes ei ole arg, agressiivne ega ebastabiilne. Kes hammustamata lubab pere ja külalised tuppa ja toast välja, oskab avalikus kohas rihmas käia kõike ja kõiki ründamata jne, jne, jne...
Lisaks kõigele sellele tuleb teil veel lapsi ka kasvatama hakata, sest kutsikas või koer ei saa hakkama kiusavate lastega, kes koerast lugu ei pea.
Pärast selliseid postitusi ei imesta ma üldse, miks meie hoiukodud on täis 1–2-aastaseid “jube kurjasid termiite, kes õue küsida ei oska”.