Kapten – mitte üksnes töö, vaid elukutse

SADAMAKAPTEN: Kaarel Niine töötab Roomassaare sadama kaptenina 21. aastat.
SADAMAKAPTEN: Kaarel Niine töötab Roomassaare sadama kaptenina 21. aastat. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Ma olen kala lossimas käinud kõikides Eesti kalasadamates, aga sellist vastuvõttu nagu kapten Kaarel Niine poolt Roomassaare sadamas, pole ma kuskil kogenud,” kirjutab Hiiu Kaluri Piirissaare kalalaeva kapten Vjatšeslav Utjupin.

Kaarel Niinet tunneb vist iga saarlane ja kuidas sellist toredat meest mitte tunda. Meie, Hiiu Kaluri kalalaevade mehed, tunneme teda juba aastakümneid. Meie käime siin Roomassaare sadamas kala lossimas ja puhkamas, kui kõvad tormid ei lase kala püüda. 

Pea iga talv, jaanuar, veebruar, aga ka märts ja pool aprilli oleme siin Liivi lahel käinud räime püüdmas. Kala viime ka Salacgriva sadamasse Lätis ja Virtsu. Kõige parem sadam on meie jaoks siiski Roomassaare, kus kapteniks on tore mees Kaarel Niine. 

Iga kord, kui me kalaga sadamasse saabume, tuleb Kaarel vastu ja küsib alati: “Kas probleeme on, poisid? Kui on, siis lahendame!”

Ja alati lahendab ta kõik probleemid, näiteks kui masinas on mingi toru katki ja vajab keevitamist või miski muu vajab putitamist, tuleb Kaarel Niine ja teeb ise kõik ära. Kas või hilja õhtul.

Või on tarvis linnas poest toitu varumas käia – kohe pakub sadamakapten Kaarel Niine abi ja pahandab, kui me taksosid tellime: “Ma võin ju ise teid viia ja tuua!” 

Kui on vaja häid juurvilju osta, siis viib ta meid kuskile maale tuttavate juurde, kus on väga head kartulid, porgandid ja muu kraam.

Siin sadamas käivad ka Vene kaubalaevad puitu ja turvast välja vedamas. Kõik Vene laevade mehed tunnevad ja kiidavad Karlat kui abivalmis meest.

Vene keele oskus on tal heal tasemel, kuigi vahel juhtuvad väiksed lõbusad apsakad. Kord tahtsid VolgoBalti mehed ka linnas käia ning Kaarel tuli laeva juurde, tegi uksed lahti ja ütles vene keeles: “Korõto podana...” Venelased pahvatasid laginal naerma, sest Kaarli öeldu tähendab “küna on ees”. Eks Kaarel tahtnud öelda: “Kareta podana” ehk tõld on ees.

Iga kord, kui me kalaga sadamasse saabume, tuleb Kaarel vastu ja küsib alati: “Kas probleeme on, poisid? Kui on, siis lahendame!”
Vjatšeslav Utjupin, Hiiu Kaluri Piirissaare kalalaeva kapten

Minulgi olid apsakad eesti keelega, kui kunagi ammu Hiiumaa kalalaevade peale tööle tulin. Näitasin kord taevasse ja ütlesin poistele: “Nii ilusad valged kurgid lendavad.” Mehed hakkasid  naerma: “Kured, Slavik, kured!” Kui ainsuses on “kurg” või “toonekurg”, siis arvasin, et mitmus kõlab “kurgid”... Aga peab mainima, et eesti poisid ei naernud kunagi pahatahtlikult, kui ma eksisin, vaid aitasid igatpidi.

Aga veel Kaarel Niinest. Sadam on tema jaoks väga tähtis ja oluline. Alati on tema valget autot sadamas näha päris pimedani. Kapten Niine nokitseb töökojas või käib laevu vaatamas ja küsimas, kas probleeme on. Tundub, et see mees ilma sadamata elada ei saa.

Kaarel küll mainis kerge kurbusega, et varsti vist peab selle ametiga hüvasti jätma, sest ei saa ju elu lõpuni tööpostil olla. Aga vaevalt teist sellist meest Kaarli asemele saab. On ju kapten Niine ainulaadne mees, lõbus, muhe, viisakas.

Ma olen kala lossimas käinud kõikides Eesti kalasadamates, aga sellist vastuvõttu nagu kapten Kaarel Niine poolt Roomassaare sadamas pole ma kuskil kogenud.

Ikka aitan, kui vähegi võimalik! 

Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine ei arva, et teda tema töö eest kiitma peaks. “Kuna olen ise 27 aastat merd sõitnud, tean ma, mis meremeestel tarvis on,” ütleb Niine.  

“Aastas saabub ainuüksi suuri kaubalaevu Roomassaare sadamasse 130 ringis. Ka kalalaevu käib meil palju. Neid tuleb meile praegu, mil juba pisut soojem, iga päev. Väljuvad öösel kella kolme paiku ja saabuvad sadamasse õhtul. Mehed annavad kala ära, tukuvad veidi ja sõidavad jälle välja. Kapten Utjupini laev külastab Roomassaare sadamat paarikümnel korral kuus – kui tormipäevad välja arvata. See on päris suur arv.

Roomassaare sadama kaptenina jookseb mul 21. aasta. Kõik, kes meid nende aastate jooksul külastanud, on toredad ja meeldivad inimesed. Miks mitte neid aidata?”

Tagasi üles