N, 8.12.2022

Kas kauane töötus on inimese oma valik?

Ave Reimaa-Lepik
, Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja
Kas kauane töötus on inimese oma valik?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ave Reimaa-Lepik
Ave Reimaa-Lepik Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Kriisi ajal töötuse periood kasvab, ebakindlust majanduses on viimase aasta jooksul olnud aga väga palju,” kirjutab töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik. 

31. märtsi seisuga on Saaremaa osakonnas arvel umbes 1115 inimest – 569 naist ja 546 meest – ning töötud moodustavad 6,6% Saaremaa töövõimelisest elanikkonnast. Neid inimesi, kes on tööta olnud alla kolme kuu, oli eelmise kuu lõpu seisuga kokku 212. Aasta kuni 23 kuud on töötukassas arvel olnud 179 inimest. Vähemalt 24 kuu pikkune töötu staatus on aga 137 inimesel. 

Seadus ütleb, et pikaajaline töötu on inimene, kes on tööturult ja aktiivsetest tööturu teenustest eemal olnud rohkem kui üks aasta. Kui seda arvesse võtta, siis on meil arvel üle 300 pikaajalise töötu.

Töötusest rääkides peab arvesse võtma ka praegust kriisiolukorda. Kriisi ajal töötuse periood kasvab, ebakindlust majanduses on viimase aasta jooksul olnud väga palju. 

Mugavustsoonist on raske väljuda

Kas töötu olemine on inimese enda valik? Pigem on inimene mugavustsoonis, mis on tekkinud mingi ajaperioodi jooksul ja millest võib olla väga raske välja tulla. Nii tunnebki inimene, et tal on mugavam töötu olla. Reeglina on siiski mingid põhjused, mis on inimese sellisesse olukorda lükanud – kas on ta pärast pikemat töötamist jäänud tööturult kõrvale, sest pole suutnud muutustega kohaneda, või on tema perekondlik taust selline, et tal pole ei tööharjumust ega teadmist, mida töötamine tähendab. Või siis on inimest tabanud terviseprobleemid või talle osaks saanud perekondlik hoolduskohustus.

Kui inimene on sellises seisus, on tema sealt väljatoomine, nii-öelda raputamine pikaajalisem protsess. Lisaks inimese pidevale motiveerimisele võib seal tarvis olla erinevaid teenuseid, võrgustikutööd. Need ajendid või põhjused, mis võivad olla käivitajaks, et inimesel tekiks taas huvi tööturule tagasi jõuda, võivad olla väga erinevad. Kes hakkab mõtlema pensionistaažile, keda motiveerib stabiilne sotsiaalsete garantiide – näiteks ravikindlustuse – olemasolu, suurema sissetuleku tekkimine, ka sotsiaalse elu tekkimine, kuulumine kollektiivi.

Töötust mõjutab kindlasti ka tööturg Saare maakonnas. Kui tutvuda tööpakkumistega, siis nii rikkalikku valikut kui tänavu märtsis, pole ma viimase seitsme aasta jooksul selles kuus näinud. Paraku on maakonna tööturg koondunud Kuressaarde ja tööpäev algab tavaliselt kell 8 hommikul. Selleks et maalt linna tööle jõuda, peab olema sobiv transport, mis liigub Kuressaarde tööle ja tagasi koju jõudmiseks sobival kellaajal. Keerulisem ongi just kaugemate piirkondadega – näiteks Leisi, Orissaare, Muhu, Laimjala, Torgu. Sageli jõuab ju nn kaugelt-nurga-mees/-naine Kuressaarde alles kell 9–10 hommikul. 

Tööandjad, olge paindlikumad

Tööandjad on töösuhetes aasta-aastalt paindlikumad, aga diskussioon töötingimuste jms osas peab olema aktiivsem. Pean silmas osalist tööaega (tänane praktika näitab, et eelistatakse pigem täiskoormusega töötaja palkamist), vähenenud töövõimega inimeste kaasamist (näiteks sotsiaalmaksu soodustus aitaks tööandjal palgaga seonduvat maksukoormust vähendada). Oluline on kannapöörde teinud inimesi julgustada ja motiveerida ning anda ka võimalus end proovile panna täiesti uuel ametikohal või suunal. Tööandjatel ei tasu karta ka nn auke elulookirjelduses – näiteks et kaks aastat polegi tööd teinud. Samuti ei tohiks peljata palgata neid inimesi, kel tundub töökohti CV-s kuidagi liiga palju olevat. 

Kas ja milline on inimese oma panus positsiooni tugevdamiseks tööturul – olgu siis töö leidmisel või töökoha säilitamisel? Praegu on meie osakonnas arvel mitusada inimest, kel puudub erialane haridus. Aastatega kogutakse küll oskusi ja kogemusi, aga samuti on väga oluline olla pädev tänasel tööturul, omandades uusi teadmisi, oskusi (eelkõige digioskusi) läbi koolituste ja tööpraktika. Töötukassa on siin utsitaja rollis. Kui inimesel on aega, tahtmist ja huvi rääkida oma tulevikuvaadetest, siis tasub broneerida aeg karjäärinõustaja juurde. Pole oluline, kas inimene on töötuna arvel või käib täna tööl. Töötukassa eesmärk on, et kõik inimesed, kes tahavad tööd teha, saaksid seda teha.

Töötud saavad vallast abi küsida

Reelika Murd
Reelika Murd Foto: Erakogu

“Saaremaa vallavalitsus saab pakkuda erinevaid abimeetmeid töötutele ja nende peredele, kes on töö kaotamise tagajärjel toimetulekuraskustesse sattunud,” kirjutab vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja Reelika Murd.

Töötuks jäänud inimestele korraldab vald sotsiaalteenuseid ja maksab sotsiaaltoetusi. Praegu maksab Saaremaa vald toetust ühes kuus keskmiselt 70 töötule.

Toimetulekuraskustes leibkondadele makstakse kolme liiki sotsiaaltoetusi. 

Toimetulekutoetuse eesmärk on ajutise meetmena leevendada leibkondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste – eluase, toit, riietus jms – rahuldamiseks. 

Tänavu on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 150 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on tänavu 180 eurot kuus, perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir aga 120 eurot kuus.

Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus on mõeldud toimetuleku tagamiseks leibkonnale, kelle eelmise kolme kuu keskmine netosissetulek pärast kolme kuu eluasemekulude, ülalpidamiskohustuse täitmiseks makstud elatise ja eluasemelaenu kulude mahaarvamist on väiksem kui 300 eurot pereliikme kohta. Toetust makstakse kuludokumendi alusel.

Erakorralist toetust makstakse õnnetusjuhtumi korral raskesse majanduslikku olukorda sattunud leibkonnale konkreetse olukorra leevendamiseks.

Kuigi toetuste maksmisel on oluline roll materiaalse toimetuleku tagamisel, on samuti väga tähtsad toetavad teenused. Võlanõustamisteenuse raames abistatakse inimest tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajatega läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist, parandada inimese toimetulekuvõimet ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.  

Tugiisikuteenuse raames toetatakse leibkonna iseseisvat toimetulekut olukordades, kus vajatakse kõrvalabi. Tugiisik võib raskes olukorras olevat inimest aidata oma sarnaseid elukogemusi jagades.

Eluruumi tagamise teenusega aitab omavalitsus leibkonda, kes ei ole oma sotsiaalmajandusliku  olukorra tõttu võimeline oma vajadustele vastavat eluruumi muretsema. 

Varjupaigateenuse kaudu saab inimesele tagada ajutise ööbimiskoha.

Toidupangateenust pakume eelkõige neile leibkondadele, kellele on määratud toimetulekutoetus, või erandkorras neile, kel on toimetulekuraskused.

Iseseisvat toimetulekut soodustava sotsiaalteenuse kaudu aidatakse inimene tagasi tööjõuturule. Praegu seda teenust rakendatud pole, kuna koostöös töötukassaga pakume inimestele võimalust osaleda tööharjutuse gruppides. Sinna suunatakse mõlema asutuse, nii vallavalitsuse kui ka töötukassa vaateväljas olevad töötuid. Tööharjutus on mõeldud pikka aega töölt eemal olnud inimesele esimeseks sammuks, et uuesti tööturule tulla. Harjutamise eesmärk on tõsta inimeste motivatsiooni, et nad jätkaksid töötukassa pakutavatel teistel teenustel või oleksid juba valmis tööturule sisenema. Praktilised tegevused on valitud teenusesaajate arenguvõimalusi silmas pidades. Palju tegevusi tehakse ühistööna. Samuti käiakse abitöödel hoolekandeasutuses, külastatakse kohalikke tööandjaid jne. Tööharjutuse soovijaid jagub. Ühte gruppi kuulub kuni 12 töötut. 

Iga kord, kui abivajaja pöördub vallavalitsuse poole, saab ta sotsiaalnõustamist. Sotsiaaltööspetsialist aitab inimest sotsiaalsete probleemide lahendamisel, et parandada tema edaspidist toimetulekut. Näiteks selgitab sotsiaaltööspetsialist inimesele kohaliku omavalitsuse ja riiklike toetuste ning teenuste taotlemise võimalusi või tööturu teenuste ja toetuste võimalust töötukassast. Või siis hoopis abistatakse inimest CV koostamisel ja saatmisel tööandjale jne.  

Märksõnad
Tagasi üles