:format(webp)/nginx/o/2020/03/17/13013402t1h78d8.jpg)
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi, saarlase Rasmus Pikkani sõnul on 20-protsendiline tulumaks alles esimene kingitus, mille teisest sambast lahkujad riigile teevad.
Pensionisambast lahkumine kui kingitus riigile?
Teisest pensionisambast lahkujaid on nüüdseks kogunenud juba üle 100 000. Eelduste kohaselt võib see number aja jooksul kasvada kuni 200 000-ni.
Osa teisest sambast lahkujaid kavatseb vabanenud raha kohe kulutama hakata, suurem hulk plaanib seda aga kasutada investeerimise eesmärgil. Igal juhul tuleb teisest sambast raha väljavõtmiseks esimese asjana tasuda riigile kogutud summast 20% tulumaksu. Millistele kuludele tasub teisest sambast lahkudes veel mõelda ning millised variandid oma pensioniraha investeerimiseks üldse olemas on?
Seda, et teisest sambast väljudes tuleb kogutud summast 20% tulumaksu tasuda, peaks tänaseks teadma juba igaüks, kel selline plaan peas on. See on aga alles esimene kingitus, mille teisest sambast lahkujad riigile teevad.
Lausa kolm kingitust
Vabatahtlikuks muutunud pensionisambast lahkujad teevad tegelikult riigile kolm kingitust. Esimest on lihtne arvutada, see on kohe 20% tulumaksu riigile kingituseks, mis jõuab tõenäoliselt läbi riigieelarve ja erinevate majandushoobade tagasi majandusse.
Juhul kui pensionisambast väljavõetud vahendid suunatakse kohe tarbimisse, siis järgmise lülina saab riik oma osa läbi suurenenud käibemaksu laekumise.
Ära unustada ei tohi ka kolmandat nn kingitust, mille teisest sambast lahkujad riigile justkui teevad. Maksudest isegi olulisem on see, et need, kes raha välja võtavad, ei osale enam teise samba kogumises.
Täna moodustab 33% tööandja palgakuludest sotsiaalmaks: 20% pensionisüsteemi ja 13% haigekassasse. Teise samba liikmena suunatakse sellest 20 protsendist 4% inimese isikliku pensionisamba kontole. Sellele 4 protsendile lisandub 2% inimese brutopalgast. Ülejäänud 16% läheb aga jooksvate pensionite maksmiseks.
“Kui sooovid oma teise samba raha kasutada investeerimiseks, oled juba enne ühegi investeeringu tegemist omadega üle 20% miinuses ning pead suutma selle tootlusega tasa teha.”
Kui sa nüüd süsteemist välja astud, siis läheb jooksvate pensionite maksmiseks kogu 20% ehk sisuliselt maksad teisest sambast väljudes kohe riigile 20% tulumaksu, kulutustelt käibemaksu ning maksad kuni oma karjääri lõpuni täiendavad 4% palgafondist jooksvate pensionite maksmiseks – selle asemel et seda osa oma isiklikuks pensioniks koguda. 4% võib küll tunduda väikese summana, kuid aasta peale teeb see kokku pea poole kuupalgast.
Tõenäoliselt kavatseb märkimisväärne hulk teisest sambast lahkujaid oma pensioniraha ise investeerima hakata, kasutades seda kinnisvara, väärtpaberite või mõne muu aja jooksul (loodetavasti) väärtust koguva vara hankimiseks.
Rääkides teise samba raha kasutamisest investeerimise eesmärgil, rõhutan kahte olulist mõttekohta.
Esiteks soovitan teha mõttes läbi väikese arvutuse selle kohta, kui suur peab olema sinu investeeringu tootlus, et esialgset kahju korvata. Kohe, kui raha teisest sambast välja kanda, oled ju omadega 20% miinuses. Sealjuures ei tohi ära unustada ka seda 2+4%, mida sinu pensionikontole enam ei laeku. Ehk siis juba enne ühegi investeeringu tegemist oled sa omadega üle 20% miinuses ning pead suutma selle tootlusega tasa teha.
Teine oluline mõttekoht on muidugi see, et kui soovid pensioniraha ise finantsturgudel investeerida, kas on siis üldse vaja raha pensionikontolt välja kanda. Teatavasti ei tule riigile teise pensionisamba pealt tulumaksu tasuda, kui kanda raha otse spetsiaalsele pensioni investeerimiskontole. Pensioni investeerimiskonto kasutamiseks ei pea teisest pensionisambast lahkuma. Mis tähendab, et säilib ka riigipoolne 4% suurune regulaarne panus isiklikule pensionikontole.
Isiklik fond, sambast lahkumata
Pensioni investeerimiskonto kasutamiseks ei ole vaja teisest sambast lahkuda. Lisaks fondidele saab inimene täna valida ka omaenda juhitud konto ehk sisuliselt koostada endale isikliku pensionifondi, mida ta ise juhib.
Enda juhitud pensioni investeerimiskontole ei saa sa küll ise sisse- ega väljamakseid teha, aga see-eest saad valida, millistesse investeeringutesse sa oma pensioniraha suunata soovid. Teise samba raha väljavõtmisest rääkides – lõpuks on inimeste finantsotsused ikkagi nende endi teha.
Küll aga soovitan jätkata pensioniks valmistumisega igal juhul, isegi kui praegu otsustad teisest sambast raha välja võtta. Kui raha välja võtta, siis jääb sul iga kuu 6% palgast oma pensionieas toimetulemise kindlustamiseks investeerimata. Ehk tegelikult võiks tagada, et minimaalselt see 6% palgast läheb igal juhul aasta lõikes investeeringutesse, olgu see siis pensionifond või enda valitud investeeringud.
Lugu ilmus Luminori blogis portaalis Rahageenius.