“Kõigile lastele kohti vanemate eelistatud või ka kodule kõige lähemas lasteaias paraku ei jätku,” kirjutavad Saaremaa vallavalitsuse haridus- ja noorsootööosakonna juhataja Urmas Treiel ning alusharidusnõunik Maarja Pildre.
Lasteaedade ruumid ei ole kummist
/nginx/o/2021/05/28/13810205t1h6c2d.jpg)
Laulva revolutsiooni aegse beebibuumi ajal sündinud lapsed on meid seadnud toreda väljakutse ette tagada kõigile senisest suurem arv lasteaiakohti. Tollasest beebibuumist on möödunud 33 aastat ja järgmine põlvkond on jõudnud lasteaiaikka. Saaremaal on paaril viimasel aastal olnud 30 aasta suurim sündimus. Siin erineme me positiivses mõttes teistest maakondadest (välja arvatud Harju-, Tartu- ja Pärnumaa), kus sündimuse olulist kasvu märgata ei ole.
Möödunud kevadel vaatasime vastu olukorrale, kus oleks olnud puudu kohad 150 lapsele. Et kohti juurde tekitada, lõime linna kolm uut rühma (Ida-Niidu ja Pargi lasteaeda) ning kus võimalik ja vajalik, suurendasime rühmades laste arvu. See protsess käib edasi – jälgime jooksvalt taotluste hulka ja vajadust kohtade järele, et selle põhjal kiiresti reageerida. Kahjuks ei ole kummist ei lasteaedade ruumid ega seadusandlus, millest lähtume.
Viimastel aastatel renoveeritud lasteaedade tõmme on tekitanud lapsevanematel ootuse saada oma lapsele koht just talle meeldivasse lasteaeda.
94 taotlust 22 kohale
Pargi lasteaia 22 kohale laekus I eelistusena 94 taotlust ehk 43,7% kõikidest linna taotlustest, Tuulte Roosi I ja II eelistusena 72 taotlust 30 kohale. Enamik taotlusi tuleb sooviga saada koht sõimerühma, aga vabad kohad on lasteaia lõikes kõikide vanuste peale. Seega on paratamatu, et kõik lapsed ei saanud oma eelistatud või ka kodule kõige lähemasse lasteaeda ning Pargi või Tuulte Roosi puhul ei pruukinud ka II eelistuse järgi kohta saada.
Taotlusi esitati tänavu kevadel 327, neist läks menetlusse 322. Ülejäänud olid esitatud kas valele õppeaastale, topelt või tühistati muudel põhjustel. Taotlustest 215 esitati Kuressaarde ja 107 valla maapiirkonna lasteaedadesse.
Nagu eelmistelgi aastatel lähtume sellest, et Kuressaare on ühtne teeninduspiirkond. Taotluste läbivaatamisel ja kohtade pakkumisel võeti koosmõjus arvesse lapse vanus ja taotluses märgitud lasteaiakoha kasutamise algusaeg; pere vanemate laste lasteaiakoha kasutus; lapsevanema töötamine lasteaias; registreeritud elukoha andmed ning lapsevanema eelistus lasteaia valikul. Juhul kui lapsevanema eelistusena valitud lasteaias vastavas vanusegrupis vaba koht puudus, tehti pakkumine mõnda teise Kuressaare lasteaeda.
Kõik Kuressaare linna lasteaiad on ilusad ja heas korras ning vahemaad ei ole suures plaanis üle jõu käivad.
Täna on lasteaiakoht veel puudu 24 lapsel. Mõned neist on Saaremaale sisse kirjutamata või maal elavad pered, kes erinevatel põhjustel vajavad või soovivad kohta linnas.
Igal sügisel on selgunud, et lasteaiakoha soovijate hulgas leidub nii-öelda igaks juhuks broneerijaid ja peredel tuleb ette ka elukorralduse muudatusi, mistõttu paari-kolmekümnest kohast loobutakse, kui on aeg lasteaeda tulla. Seega vabaneb kohti kindlasti nii suvel kui ka septembris.
Hea uudis on see, et turule soovib tulla uus lastehoid. Sellest saab aga rääkida siis, kui kõik käivitamisega seotud nõuded on heakskiidu saanud.
Küll tasub järgmisel aastal mõelda sellele, et vaadata eraldi neid lapsi, kes kasutavad lasteaeda üksikutel päevadel või tegelikult kohta ei kasutagi. On ju täna lasteaiarühma keskmine täituvus vaid 60%.
Kas peaksime mõtlema linna uue lasteaia ehitamise peale? Kahjuks näitavad kõik uuringud, et praegune sündimuse kasv on ajutine. Nii nagu sündimus langes pärast laulvat revolutsiooni ligi 50%, võib ka mõne aasta pärast Saare maakonnas oodata sündimuse langust rohkem kui 25% (teistes maapiirkondades veelgi enam). Sellega koos väheneb ka lasteaiaealiste laste arv.
Maakonna rändesaldo on aastaid olnud negatiivne, samas on negatiivne saldo viimase seitsme aasta jooksul aasta-aastalt ühtlaselt vähenenud, aastail 2018–2019 jõudis rändesaldo nulli ja mullu juba plussi. Kuigi see trend on suundumas positiivseks, ei kompenseeri see lähiaastatel oodatavat sündimuse olulist langust.
Nunnukool-lastead
Vallavalitsuse ametnikelt on küsitud, kas kohtade täituvus on seotud maal elavate perede sooviga panna oma laps linna lasteaeda. Hea meelega tõdeme, et ka enamik maalasteaedu (Pihtla, Orissaare, Salme, Kihelkonna, Lümanda) on maksimaalse täituvusega. Hoiame teadlikult maalasteaedade kohatasud väiksemad, et suunata lapsi eelkõige oma kodu lähedale lasteaeda ning vanematel oleks motivatsioon oma laps linna tuua väiksem. Jõudumööda püüame maalasteaedades kohtade arvu suurendada. Näiteks Kaalis suurendasime lasteaia rühmapindu – nii tekkis sinna seitse uut kohta, millest täna on vabad veel kaks.
Märgatavalt kasvava laste arvuga piirkonnana võiks välja tuua ka Pihtla-Vaivere-Sandla kandi, kus Pihtla kool ei suuda praegu kõiki soovijaid vastu võtta. Kui pisike lasteaed-algkool oleks avaram, leiduks sinna koha soovijaid veelgi rohkem.
Oleme koos haridus- ja teadusministeeriumiga välja töötanud nn nunnukool-lasteaed-algkooli mudeli, mida plaanime tutvustada tänavu talvel koos Saaremaa valla haridusvaldkonna uuringuga. Tõsi, hoolekogu on meie visiooniga juba tutvunud ja toetab seda. Sellise nunnukooli-mudeli rakendamine oleks mõeldav ka mujal Saaremaa maapiirkondades.