“Ei Saaremaa vallavalitsus ega haldusreformi-eelsed omavalitsused ole suutnud pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist korda teha ühtki maakonna spordiväljakut,” tõdeb jalgpalliklubi Saarepiiga juhatuse liige Margus Kuusk. “See on kahetsusväärne, et kõik muu tundub otsustajatele tähtsam kui lastele ja noortele sportimiseks normaalsed tingimused luua.”
Margus Kuusk ⟩ Noored väärivad korralikku staadioni
Küsimus ei ole ainult Orissaares, vaid Saaremaa spordiväljakutes tervikuna. Mulle tundub, et seda teemat lausa kardetakse puudutada.
Tõstatasin Orissaare staadioni teema Facebooki grupis Hoolin Orissaarest, kuna tegeleme mõlemad abikaasaga jalgpalliga. Meie klubi, JK Saarepiiga, on juba aastaid oma vanuseklassis Eesti üks tublimaid. Kui aga keegi tüdrukutest nigelas seisus staadionil järjekordselt hüppeliigese välja väänab, tekib paratamatult mõte: teeme need staadionid ükskord ometi korda! Et lapsed saaksid vabalt joosta, mõtlemata, ega nad järgmist sammu tehes jälle mõnda kraavi või auku satu.
Orissaare staadioni puhul tekib kohe küsimus seal seisva tamme tuleviku kohta. Paraku ei soovi inimesed staadioni tuleviku üle isegi diskussiooni alustada, vaid kipuvad kohe süüdistama ja tamme kaitsma. Keegi ei soovi hakata probleemile lahendust otsima.
Spordiväljak pole haljasala
Kinnitan – minu soov ei ole seda kuulsat tamme Orissaare staadionilt maha võtta. Mu jutu mõte on hoopis see, et meil ei ole korralikku spordiväljakut, kus lapsed sporti teha saavad.
Meie vallajuhid ei taha aru saada, et spordiväljak ei võrdu haljasalaga, mille puhul piisab, kui seda kord kuus niita. Kui tahta, et spordiväljak oleks heas seisus ja muutuks paremaks, tuleb seda järjepidevalt hooldada. Kui veel Leisi väljaku eest hoolitsesin, niitsin seda 50 korda aastas.
Selleks et Orissaare staadioni saaks – ka koos tammega – kasutada lihtsa treeningväljakuna, tuleks väljakuosa pinnas üles võtta ja ala uuesti täita. Omal ajal prooviti sinna teha kuivendusdrenaaž – seetõttu ongi seal viiemeetrise vahemaaga kraavid. Paraku läks see plaan pisut untsu. Kraavid vajusid kinni, järelhooldus ja täitmine jäid tegemata. Seetõttu ongi väljaku pind praegu väga ebaühtlane ja sportimiseks ohtlik.
Olukorda annaks parandada isegi minimaalsete vahenditega. Rohuvälja ebatasasusi saab siluda lohkusid kihiti täites: kiht mulda, siis jälle liiva, seejärel taas mulda peale ja ka kihtide vahepeale muruseemet. Tasandasin sel moel ka Leisi väljakut. Hea tulemuse saavutamine võtab aega, samas on väljak kasutamiskõlblik. Orissaares saaks enam-vähem ühtlase tulemuse juba kahe aastaga.
Kui aga rääkida Orissaare staadioni kui terviku kordategemisest, siis kardan, et isegi kui keegi kirjutab projekti, ei võetaks seda tõsiselt. Paraku ei rajata ega renoveerita tänapäeval ju ühtki spordiobjekti nii, et sellel kasvab puu. Kahtlen, kas ükski Euroopa fond sellise ettevõtmise jaoks raha annaks.
Kaalugem teisi asukohti
Vahest tuleks kaaluda spordiväljakule hoopis uut asukohta? Jääks ka kuulus tamm alles. Omavalitsusele kuuluvat maad Orissaares jagub. Võib-olla tasuks mõelda vallale kuuluva reservmaa peale, mis alevikust pisut väljapoole jääb? Sel juhul tuleks muidugi hakata väljakut nullist rajama. Küsimus on, kas Saaremaa vald selleks valmis oleks.
Aastaid tagasi pakkus Heiki Hanso välja, et uue staadioni võiks rajada sinnasamasse, ent praegusega võrreldes risti – nii, et tamm jääks staadioni kõrvale. Kahjuks ei ole selline lahendus enam võimalik. Selleks tulnuks vallal aastaid tagasi, kui võimalus oli, ära osta krunt praeguse spordiväljaku taga.
Spordiväljakute teema on kriitiline ega puuduta üksnes Orissaare staadioni. Kordategemist vajab enamik maakonna väljakutest. Ainus koht, kus staadion on enam-vähem korras, on vaid Kärla.
KOMMENTAAR
Heiki Hanso, arborist:
Spordiväljak tuleb kindlasti korda teha, aga mitte tamme maharaiumise hinnaga. Tamm on ju Orissaare vapimärk, toonud Orissaarele au ja kuulsust.
Alternatiive selleks, et staadion korda teha, leidub teisigi. Staadion vajab mitte üksnes aukude lappimist, vaid rekonstrueerimist. Niipalju kui arvamusi kuulnud olen, kergejõustiklastelt ja teistelt sportlastelt, pole tamm aga kedagi seganud.