Globaalselt on olukord muidugi väga erinev. Aasias ja Aafrikas on noorel põlvkonnal silmatorkav arvuline ülekaal. Aafrikas näiteks on alla 15-aastasi ühiskonnas 41%, 65+ eagruppi aga vaid kolm protsenti. Põhja-Ameerikas on see proportsioon kaheksateist seitsmeteistkümne vastu. Meie kodumandril Euroopas on alla 15-aastasi noori aga 16 protsenti ja 65+ vanuses mehi-naisi 19 protsenti.
Suurte arvude maagia taandub kohapeal poliitilisi valikuid tehes praktilistele vajadustele ja eelkõige võimalustele. Reformierakonna ja Keskerakonna veebruaris sündinud koalitsiooni ühise tööplaani koostamisel lepiti kokku, et keskmine vanaduspension tuleb maksuvabaks muuta. Küpse eagrupi sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks ei ole loomulikult ükski plaan liiga hea. Reaalne elu, millele viitas ka sissejuhatus, seab raamid igal pool. Kavandatav muudatus mõjutab väga suurt eagruppi.
Mis muutub? Pensioni arvestamisel käivitub edaspidi põhimõte, et keskmine vanaduspension püsib Eestis tulumaksuvaba ning tulumaksuvabastus ei vähene ka pensioni kasvades ega ka siis, kui pensioniikka jõudes jätkab inimene tööelu. Pole ju kellelegi uudiseks, et pensioniealised on Eesti tööturul arvestatav ja väga vajalik abijõud.
Rahandusministeeriumis valminud eelnõu läks mai lõpus kooskõlastusringile. Parlamenti peaks see jõudma II poolaastal. Seaduse jõustumise ajaks ülejärgmise aasta alguses on keskmine vanaduspension eeldatavalt 622 eurot kuus. See summa on vanaduspensioni saajale siis tulumaksust vaba. Esmalt rakendab seda sotsiaalkindlustusamet pensionile, kui pension on maksuvabast tulust väiksem, saab jääki kasutada ka muude tulude, näiteks palga puhul.