/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/12/13912362t1had08.jpg)
Tänase Saarte Hääle kolm lehekülge on pühendatud murule – sellele, kuidas muru rajada ning mismoodi selle eest hoolitseda. Selgub, et ühest “retsepti” polegi. Ilu on ju vaataja silmades. Mõni sooviks oma aeda nn inglise muru – madala kõrrega ühtlast rohelist vaipa. Teine jällegi peab kõige kaunimaks lillemuru, kus õitseb palju erinevaid taimi. Õierohkus on silmale ilus vaadata ning meelitab kohale mesilasi ja liblikaid.
Mõni pügab oma õuemuru väga sageli – et vaatepilt oleks alati korrektne. Teine leiab aga, et pisut pikem rohi pole sugugi halb. Mõni väetab hoolega, kasutab sambla tõrjeks aeraatorit ja “keemiat”, teine leiab, et samblasel murul on mõnusam astuda.
Mõni laseb põua ajal vihmutil tundide kaupa töötada, teine leiab, et küllap muru ise hakkama saab ja vihma saabudes taas roheliseks muutub.
Küllap on iga “muruomanik” leidnud või leiab enda jaoks selle sobivaima variandi. Spetsialistidelt aga tasub nõu küsida kindlasti.