HELLE KAHM ⟩ Koroonaviiruse vastandlik vastupanu

Abivallavanem Helle Kahm Foto: Merit Lehtsalu/Saarte Hääl

“Armastame reisida ja kultuuri nautida, tahame oma elu tagasi, aga milline on selle hind, kui jätame end kaitsmata ainsa teadaoleva päriselt toimiva lahendusega, vaktsiinisüstiga?” kirjutab Saaremaa abivallavanem Helle Kahm.

Saarel elamine muudab inimesed filosoofiliseks. Tuleb tuul, siis lennuk ei lenda, tuleb tõsine torm, võib praamgi seisma jääda. Saarlane kergitab pika praamijärjekorra peale vaid kulmu, sest kõik mäletavad ometi aegu enne Vormsi ja Regula tulekut. Saarlased on kange rahvas ja teavad hästi, et kui üle mere jõuab mõni haigus, olgu siis loomale või taimele, kartulile või inimesele, saab sellest osa terve saare kogukond. Kannatada saab pereliige, naaber, koolikaaslane või viiendat põlve hõimlane. See aitab kokku hoida ja üheskoos olukorraga toime tulla.

Kivid ja jooga ei aita

Lahvatanud koroonakriisi valguses tuleb ilmsiks ka see, kuidas meie isiklikud teadmised ja hoiakud on mõjutatud vähesest teadmistepagasist ja igapõlisest vastandumise soovist. Vähem olulised mõjutajad ei ole ka isiklikest ja avalikest raamaturiiulitest leitavad raamatud või sotsiaalmeedias jagatav materjal. Kurb. On ju teaduslik tõsiasi see, et meeldiv õiearoom, jooga ja türkiissinine poolvääriskivi ei aita maailmas levivate viiruste vastu. Nende peatamine oleneb eelkõige teaduspõhistest otsustest ja tegevustest. Lihtsad üleskutsed on kergemini arusaadavad kui teadusartiklid poliomüeliidi ehk lastehalvatuse vastasest võitlusest 1950-ndate aastate lõpus või tuberkuloosi põhjustatava bakteri Mycobacterium tuberculosis´e vastase vaktsiini väljatöötamisest 1920-ndatel. Sealjuures levivad haigusi põhjustavad viirused ja bakterid maailmas endiselt. Näiteks tuberkuloosijuhtusid registreeriti Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel 2018. aastal 147 ja 2019. aastal 150.

Haigus käib aga ikka mööda meie oma inimesi ja haigustesse surevad ka meie oma inimesed. Nii on otsustamiseks infot otsides oluline alternatiivravi-teemaliste teoste kõrval läbi lugeda ka mõni meie oma doktori ja teadlase arvamus ja artikkel ning küsida infot perearstilt.

“Oma otsusega end kaitsmata jätta ohustame oma lähedasi, töö- ja koolikaaslasi, kultuuri ja majandust ning lõpuks iseenda ja kogu maailma vabadust.”

Ühelt poolt elame nagu võlumaailmas – räägime Skype´i teel oma lähedastega Austraalias, õpime läbi Zoomi ülikoolis Ameerikas, peame konverentse ja koosolekuid läbi Teamsi. Oleme unustanud katku ja rõuged, lastehalvatuse ja tuberkuloosi ning muud tõved, mis inimkonda tabanud on ja millest täna enamik inimesi vaid seiklusjuttude ja ajalooliste filmide kaudu teab. Siin me nüüd oleme, vaidlemas keset koroonaviiruse laineid vaktsineerimise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, rääkimas inimõigustest ja valikuvabadusest. Kõik see ongi õige, kui jätame välja tõsiasja, et oma otsusega end kaitsmata jätta ohustame oma lähedasi, töö- ja koolikaaslasi, kultuuri ja majandust ning lõpuks iseenda ja kogu maailma vabadust. Ei ole see ju esimene ega ainus ohtlik viirus siin maailmas, küll aga on uus meie tõlgendusvabadus, kuidas haigust ära hoida.

Mis on vabadusiha hind?

Armastame reisida ja kultuuri nautida, tahame oma elu tagasi, aga milline on selle hind, kui jätame end kaitsmata ainsa teadaoleva päriselt toimiva lahendusega, vaktsiinisüstiga? Inimene on sotsiaalne olend, ei ole võimalik end peita üksindusse, me oleme üksteisest sõltuvad ja teame, et haigus liigub inimesi kaudu, puudutades meid kõiki tegelikult vägagi ettearvataval moel ja viisil.

Just taolised proovikivid, vahest isegi rohkem kui sõjad, näitavad, kui väike on maailm ja kuidas me kõik üksteisega seotud oleme.

Oleme valiku ees ja see valik ei ole alati lihtne. Meditsiini- ja sotsiaalharidusega inimestel, kes tunnevad ja on näinud selle haiguse pahupoolt, on lihtne valikut teha. Samas oleme kohustatud andma selgitusi ka neile, kes alles otsivad vastuseid, kas minna vaktsineerimisega kaasa või keelduda. Minu soovitus siin on üks: kaitse ennast, usalda ja lase end ja oma pereliikmed vaktsineerida. See on olnud vabaduse ja hea tervise võti minevikus ja on ka täna.