Trimmeriga südametes vohava maltsa kallale

LOVIISE KAPPERI kehastatud Ursula (esiplaanil) õiglustunne paneb ülejäänud seltskonna valikute ette, mis toob esile asjaosaliste varjatud poole. Foto: Mari-Liis Nellis

29. juulil Taritu rahvamaja õuel esietendunud Indrek Hargla krimikomöödia “Trimmerdaja surm” pakub publikule kõike seda, mida just healt suvelavastuselt ootad. Värvikaid karaktereid, päevakajalisust, hoogsust, kergust, nalja, parajalt põnevust.

Näidendi sündmustik hargneb riigikoguliikme maakodus ning ligi sajandivanuse Taritu koolihoone kõrge kuusehekiga piiratud kaunis õu sobib selleks lausa suurepäraselt. Siia ei kosta mingit kõrvalist müra, iga laval lausutud sõna jõuab selgelt kuulajateni.

Riigikogulase ja teda näägutava kalli kaasa suvilasse mehe sünnipäeva tähistama jõudmisega alanud etendus kulgeb tempokalt ja nii haaravalt, et igavledes niisama ringivaatamise momenti ei tekigi. Kuigi tegemist pole mingi keerulise mõrvamüsteeriumi lahendamisega, pigem on see vähem krimi ja rohkem komöödia. Mulle küll tundub, et trimmerdaja surma oli autoril vaja vaid jälgimaks, kuivõrd ühtmoodi käituvad muidu vägagi erinevad inimesed, kui neid ähvardab oht sattuda mingisse suuremat sorti jamasse.