“See esimene soovitus on teadagi pärit Kiviräha Rehepapist, kus see oli toimiv võte katkust pääsemiseks. Inimliku ahnuse ja eelkõige rumaluse tõttu sai katk rehepapi kavalusele vaatamata inimestele ikkagi küüned taha,” kirjutab kolumnist Erki Aavik.
ERKI AAVIK ⟩ Püksid tagurpidi pähe – kommunistliku korra kohaselt onaneerima!
Pükste tagurpidi pähe tõmbamise asemel on paari-kolmesaja aasta vältel kasutusel olnud vaktsiinid, mõned süstimise, mõned lihtsalt sissevõetaval kujul. Tulemuseks üksiku inimese jaoks küllalt meeldiv olukord, kus praktiliselt puudub oht nakatuda ja põdeda või koguni surra katku, rõugetesse, mumpsi, lastehalvatusse, leetritesse, marutaudi, entsefaliiti...
Jah, just vaktsineerimine on inimkonna sellistest nuhtlustest, miljonite jaoks kindlasti surmavatest haigustest päästnud.
Kel vähegi tahtmist ja viitsimist, võib end viiruste ja vaktsiinide, eriti just ajaloo ja edulugudega eestikeelse kirjavara toel tutvuda, värskelt ilmunud Ülar Allase raamat “Viirused ja vaktsiinid” on asjatundja lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud originaalteos. Autor Ülar Allas on biomeditsiini tehnoloogia vallas doktoriks väidelnud molekulaarbioloog, kel paistab olevat sünnipärane propagandistianne ja selleks vajalik tervikut haarav pilk ning sorav sulejooks.
Iseäranis tasub seda lugeda kahtlejail ja kõhklejail, sest sõgeda peaga vastalised ju mõistlikku juttu nii kui nii külge ei võta. Teiste jaoks – huvitav teave.
Sund ja takkakiitmine ei aita kaasa
Tunnistan, et vaktsineerimise küsimus on tutvusringis paljutki selgitanud. Leidub isikuid, keda olen seni päris tervemõistuslikuks pidanud, kuid kes nüüd vaktsineerimise vajaduses kahtlejatena täitsa uues valguses paistavad.
Teadagi ei aita vaktsineerimise levikule kaasa sund ega isegi lihtne takka kiitmine, meie kandi tüüpiline temperament vastab pigem trotsiga ning seetõttu jätangi vaktsineerimisele nii eestkoste kui -palve lugemise. Imestan, kuidas nii ilmselge asi nii paljudes just põhimõttelist vastuseisu ja üldise kahtlemise esile kutsub. Ajalugu räägib ju ometi selget keelt...
Aga teisest küljest, kliimast ja meie kerakese ehk ligi 8 miljardi inimese elupaiga kaitseks mõeldes – mida rohkem seegi pandeemia meie ridu harvendab, seda parem ju kõigile teistele, nii liikidele kui liigikaaslastele.
“Teadagi ei aita vaktsineerimise levikule kaasa sund ega isegi lihtne takka kiitmine.”
Siinkohal meenutan tänuga õpetajaid, kes nii enam-vähem 6.-7. klassis nõukoguliku haridusprogrammiga kooskõlas Robert Malthust (1766–1834) sarjasid. Malthus arvutas nimelt, et rahvaarv kasvab geomeetrilises, toidu tootmine aga lineaarses progressioonis ja 200 aasta jooksul jääb toitu nina peale ligi 10 korda vähemaks.
Kõige paremaks rahvastiku kontrolliks pidas Malthus sõdu ja pandeemiaid ning koguni kehvadest elutingimustest tulenevat laste suurt suremust. Mõnigi Malthuse termini kohaselt tõkestavaks kontrolliks nimetatu on tänapäeval paljudes piirkondades teoks saanud: hilisem abiellumine ja madalam sissetulek, mis mõlemad järeltulijate hulka kahandama peaksid.
Üks Malthuse seisukoht peaks läbi aegade ka ülimalt populaarsena säilinud olema, poliitikute hulgas: valitsus ei vastuta rahva vaesuse ja hädade eest!
Vilgas, kuid viljatu tegevus
Meenutan, et Hispaania grippi nakatunuid-haigestunuid olevat olnud vähemalt 500 miljonit. Tänase Maad asustava inimkonna suhtes on see ju tublisti alla kümnendiku.
Ometi, nii uskumatu kui see ka ei ole, enam-vähem 100 aastat tagasi oli see koguni veerand inimkonnast, sest väidetavalt oli meid siis umbes 2 miljardit. Võib siiski arvata, et vaktsineerimine paneb covid-19 levikule ikkagi piiri ja vaktsiinivastaste võitlus hääbub nii eesmärgi kui ajaloo jaoks. Ja rängimalgi juhul ei suuda see pandeemia ka vaktsiinivastaste võidu korral meist kolmveerandit hauda viia.
Niisiis ei tasu vaktsineerimise vastu tegutsemine kliima ja planeedi huvides samuti ära. Jääb vaid iseenda ja kõige olulisemana oma ning paljude teiste laste tervise kahjustamise võimalus. No ja mõnest vanainimesest saab ju ka lahti.
Niisiis, kuidas vaktsineerimisega võitlemist defineerida? Kas keegi mäletab, mida nii umbes 40–50 aastat tagasi öeldi kommunismi ja onanismi sarnasuse kohta? Jah, vilgas, kuid viljatu tegevus.