Saarlased polaaralade valguses eelmise sajandi algusest siiani

PÕNEVUST JAGUS: Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni ja Eesti polaarklubi tegevjuhi Katrin Savomägi sõnul jagus Antarktika retkel põnevust nii Admiral Bellingshauseni pardal merel, sadamates, merepäästeõppustel kui ka konverentsisaalides. Foto: Aare Laine / Saarte Hääl

Seekordsel Saaremaa merekultuuri seltsi eestvõtmisel toimunud mereajalookonverentsil tõdeti, et saarlased on polaaralade uurimisel tegevad olnud juba eelmise sajandi esimesest veerandist kuni siiani.

Konverentsi avaettekandes andis Saaremaa muuseumi teadur Olavi Pesti ülevaate mitmekülgsete huvidega mehe Caesar Kaljo polaarretkedest aastail 1918–1921.

Saaremaa Muuseumi Toimetised on välja andnud raamatu “Kolm retke Põhja-Jäämerel ja talvitumine Jamali poolsaarel 1918–1921”. Selle aluseks on Caesar Kaljo käsikirjad. Neil retkedel tegutses Kaljo fotograafi, meteoroloogi ja etnograafina ning oli tegev veel muudes ettevõtmistes. Kaljo oli andekas mitmel alal. Sellest annab tunnistust ka muljet avaldav autoportree, mida konverentsil osalejad suurelt ekraanilt näha võisid.

Üks huvitavamaid episoode, mida Caesar Kaljo on kirjeldanud, on Norra maadeuurija Amundseni laeva Maud jäävangist päästmine.

Konverentsil rõhutati ka saarlase Enn Kreemi osa teadustöös Antarktikas. Suur oli Baltic Workboatsi panus Admiral Bellingshauseni ettevalmistamisel pikaks meresõiduks. Saarlastest meremehed tulid oma ülesannetega edukalt toime. Saaremaa mehe Priit Kuuse juhtimisel liigub alus praegu Arktika suunas.

Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi rääkis konverentsil eestlaste teadusekspeditsioonidest Teravmägedesse. Arktika liustikest kõneles Tõnu Martma ning teekonnast Antarktikasse mootorpurjekaga Admiral Bellingshausen kapten Meelis Saarlaid.

Konverentsisaalist läksid merekultuurihuvilised Saaremaa muuseumi uudistama näitust “Antarktika 200. Valge mandri kutse – Admiral Bellingshauseni mereretk”. Näitust tutvustasid Katrin Savomägi, Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja kapten Meelis Saarlaid.

Retkel õnnestus laevaperel Lõunameres näha ka “kummituslaevu”, nõndanimetatud Lendavaid Hollandlasi. Dreseni sõnul olid need tänapäeva “hollandlased” öösel ilma tuledeta sõitvad Argentina kalalaevad.

Näitusega saab tutvuda linnuse keldrisaalis.