Jahimehed teevad kodusid korda

Copy
Jahiveteranide kokkutulek 4. augustil Kalamajas.
Jahiveteranide kokkutulek 4. augustil Kalamajas. Foto: SAARTE JAHIMEESTE SELTS

“Eesti jahimeeste selts on esitanud üleskutse siduda käesolev jahiaasta teemaga “Kodu korda!”. Eesmärk on anda hoogu olemasolevate jahimajade korrastamisele ja uute ehitamisele,” kirjutab Toivo Vaik Saarte jahimeeste seltsist.

Saarte jahimeeste seltsi liikmeskonnas käib selles osas vilgas tegevus. Aimu sellest annavad üksteise järel kerkivad jahimajad, mis on olulised ka kohaliku seltsielu hoogustamiseks ja lisaks jahipidamisele muude ürituste korraldamiseks.

4. augusti hommikul kogunes Kalamaja hoovi hallipäiseid mehi. Kokku said oma traditsioonilisel üritusel jahimehed, kelle jahitunnistus näitab vanust 70+.

Ringsõit viies jahimajas

Seekord tuldi kokku, et teha ringsõit viies jahiseltsi majas ja vaadata, kuidas kolleegid oma elu korraldavad. Jahiveteranide üritus on üsna pikaajaline traditsioon ja osalejatest juba puudu ei tule. Ka sel päeval oli inimesi kokku tulnud üle neljakümne ja üle õue kajas rõõmsaid vanade tuttavate vahelisi tervitusi.

Alustuseks rääkis jahimeeste pealik Kaido Kaasik, mida jahimajade rajamine jahipidamisele juurde annab, ning kiitis tublisid seltse, kes on jahimajade ehitamisega lõpule jõudnud ja saavad olla hooandjaks nendele, kellel esialgu plaanid veel pooleli.

Aste jahimaja saamislugu tutvustasid Meelis Kaare ja Madis Sink. Uhke ja veel värske värvi lõhnaline maja mahutas kolhoosi ajal rohujahuveski tehnilisi seadmeid ja süsteemi tööshoidmiseks vajalikke ruume. Kogu ümberehitus võttis aega neli aastat, ehitustööd tehti 85% ulatuses ära oma meeste jõu ning seltsi ühise rahaga.

Maja ulukitöötlemise poole peal on kõik tehnika viimase sõna järgi. Niinimetatud puhtam pool koosneb uhkest kaminasaalist, mille kõrval kööginurk puupliidiga. Kaasaegne sanitaarsõlm, maja hoiab talvel soojana õhksoojuspump. Rajamist ootab veel jahutuskamber. Kogu kompleks jättis hea mulje, oli näha, et kõik oli eelnevalt väga põhjalikult läbi mõeldud.

Järgmine vastuvõtja oli Saare EPT nimeline jahiselts Küdema külas. Seda seltskonda juhib Mati Kirs, tuntud Saaremaa “huntide hirm”, kes organiseeris omal ajal kogu maakonnas plahvatuslikult kasvanud huntide arvukuse reguleerimist. Ja edukalt.

Kuna Mati on ka paras sõnaseadja, siis saatis päeva neid hetki mõnus aasimine ja naer.

Vaadates Küdema majapidamist, mis koosneb jahimajast, saunast, maakeldrist ning sinna juurde kuuluvatest grillimisvõimalustest ja lõkkeplatsist, tekib tahes-tahtmata tunne, et kogu kompleks on üks äraütlemata mõnus koht lõõgastumiseks ja ajaviitmiseks pärast tõsist jahipäeva.

Ei saa kunagi valmis

Asub see kõik vanal talukohal, mille juurde kuulub ka paar hektarit metsa. Müüki pandud talukohale sai selts “küüned taha” kümmekond aastat tagasi. Jahimaja ise on ehitatud vanasse talulauta, kuid näha on ka hetkel pooleliolev töö ulukitöötlemise ruumi täiendamiseks. Kogu töö tehakse ära meeste oma jõu ja vahenditega. Mati sõnul ei saa see värk kunagi valmis, sest alati leidub midagi, mida saab paremaks teha.

Jahiveteranide üritus on üsna pikaajaline traditsioon ja osalejatest juba puudu ei tule.

Võhma jahiseltsi uksel ootasid meid Toivo Lõhmus ja Heimar Põld. Maja asub unikaalses kohas, otse Võhma poe kõrval. Toivo sõnul toimib seal mingi ulmelist laadi automaatika, aga millest see tuleneb, ei teadvat keegi. Nimelt lülituvad iga kord, kui kütid jahilt tulevad, sisse poe valgustid ja uks läheb nagu iseenesest lahti. Ilmselgelt on tegemist mingi kohaliku sümbioosiga, mida teadlastel tasuks uurida. Tore huumor kohtumise alguseks!

1925. aastal koorejaamana ehitatud maja jõudis jahimeeste käsutusse aastal 2008, mil see vallalt ära osteti ja suur töö alguse sai. Kompleks on võimas, peamajas on ulukite töötlemise ruum, väga maitsekalt kujundatud kaminasaal, köök, saunaruumid, olmeruumid. Kaminasaalist viib pööningukorrusele keerdtrepp, seal on magamiskohad kümnele ööbijale. Kõrvalhoones on ruum vajaliku kraami paigutamiseks ja suur jahutuskamber. Õue sissesõidutee äärt kaunistab ilus maakividest aed. Kogu kompleksi kordategemiseks on selts panustanud oma vahendeid ja saanud ka pisut toetust erinevatest projektidest.

Metskülas tervitas meid panni ääres maksa praadides seltsi esimees Arli Toompuu, köögilaua taga askeldas Riho Nook. Meeldivaid toidulõhnu levis kaugele.

Tuttuus ehitis tundus nii steriilsena, et enne sisenemist tekkis tahtmine jalatsid ära võtta. Jahimaja asub endisel heinakuuri alal. Umbes 15 aastat tagasi põles kuur maha ja nii saigi jahiselts viis aastat tagasi selle maa koos jäänukiga kunagisest kuurist ja töö algas.

Toompuu sõnul seadsid nad eesmärgi teha esmaklassiline ulukite töötlemise maja koos vajamineva tehnika ja jahutuskambriga ning siis sinna juurde väikese nurgakese koosistumiseks. Muljetavaldav uusehitis, tõdesid kõik.

Leisi jahiseltsis olid külalisi vastu võtmas Madis Mägi, Aasar Muul ja Tanel Kreitsmann. Saime teada, et maja on ehitatud ei tea millal. Juba nii ammu, et mitte keegi ei mäleta isegi seda, milleks see ehitati.

Väljast on aga näha ilusat maakivist välisseina, mis annab aimu, et ilmselt on ta pikki aastaid seisnud ainult müüridena. Kolhoosi ajal kasutati katusega osa väetisekuurina.

Jahimehed said maja endale veel vene aja lõpus ja sellest ajast on seda ehitist pidevalt täiendatud ja uuendatud. Aga korralik töötlemisruum ja hubane saal koos kamina ja kööginurgaga tegid olemise väga koduseks.

Meeleolukas üritus

Sellega oli päevakava täidetud ja nii nagu see Astes algas, sedasi ka lõppes üldiselt päikest täis olnud päev Leisi mail paraja vihmavalinguga, mis oli nii võimas, nagu oleks üks pilv ühekorraga maha prantsatanud.

Meeleolukas üritus oli aga korda läinud ja sõidu ajal võis bussis kuulda palju positiivseid muljeid. Kalamajas ootas iga osavõtjat juba valmis tehtud ühispilt. Seda aeg-ajalt vaadates on, mida meenutada. Veteranid igatahes ootavad juba põnevusega järgmist üritust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles