"Stseenid Kabuli lennujaamast, kus inimesed klammerdusid lennuki teliku külge, et kukkuda hiljem surnuks, suruvad peale kaht pilti," kirjutab endine diplomaat Eimar Rahumaa.
Õuduste sümmeetria ehk Talibani triumf Afganistanis
/nginx/o/2021/01/21/13588497t1h857e.jpg)
26. august 2021, 00:22
Esiteks USA saatkond Saigonis 1975, kus viimased lahkujad ootasid saatkonna katusel helikopterit ja ronisid sellele redeli abil. Ning teine, ligi kaks aastakümmet tagasi, kus meeltheitvad inimesed hüppasid New Yorgis välja kaksiktornidest, et mitte tules ära põleda.
Sündmus, millest see lõppenud sõdagi alguse sai. Õuduste sümmeetria.
Maailm püüab endale selgeks teha, kuidas Taliban nii kiiresti terve maa taas oma valdusse sai ning millised on selle kõige lähemad ja kaugemad tagajärjed.
Välisministrid helistavad närviliselt üksteisele, parlamentide komisjonid peavad nõu, meedias küsitletakse igat masti eksperte. Kõige selle tagajärjel kujunevad riikide vahel uued suhted.
Kas Ameerika ajastu lõpu algus?
Afganistani sündmuste mõju on tunda terves maailmas, kõlavatest pealkirjadest meedias pole puudust. Robin Wright, The New Yorkeri (sisult/suunalt meie Sirp) kolumnist küsis 15. augustil, kas on tegemist Ameerika ajastu lõpu algusega, selle maailmakorra hääbumisega, mis on järk-järgult kujunenud viimase kaheksa aastakümne vältel.
Teatavasti on Hiina juba mõnda aega rääkinud, et "Ida tõuseb, Lääs vajub", kusjuures selle esimese all mõistetakse eelkõige iseendid.
USA ajakiri The Foreign Policy sedastab koguni, et ka territooriumi korraldus suguharude ja hõimude kaupa võib ilmselt olla alternatiiviks kaasaegsele riigile, et see korraldus on kenasti toimiv, ent millest lääne inimene ei pruugi üldse aru saada. Otsitakse paralleele.
Taibud seletavad, et NSV Liit kukkus kokku "tänu" Afganistanile, mis olnud otsekui udusuleks kaameli selgroo murdmisel. Ka Joe Biden nimetas oma viimases kõnes, mis oli pühendatud USA lahkumise õigustamisele, Afganistani impeeriumite kalmistuks. Sealjuures möönis ta kaudselt Ameerika läbikukkumist.
Kuuendik maakerast (Nõukogude Liit) kulutanud seal kümne aastaga (1979–1989) sõjapidamiseks üüratu hulga raha – 50 miljardit USD. USA kulutused olnud Browni ülikooli rehkenduste alusel 2,26 triljonit (tuhat miljardit) dollarit, millest ligi neljandik, üle 500 miljardi läks sõja tarvis võetud laenude intresside tasumiseks. Afganistani armee väljaõppele kulutati 83–86 miljardit. Ent triljonite hulka on arvestatud ka veteranidele tehtavad kulutused, umbes 300 miljardit.
Muidugi ehitasid nii Nõukogude Liit kui ka USA selle aja kestel tsiviilobjekte, teid ja sildu ning hooneid, mis on kulude sisse arvatud.
"Lähiajaloo saab jagada kaheks ja veelahkmeks on pühapäev, 16. august 2021: maailm enne ja pärast "igavese sõja" lõppu."
Paralleelid paralleelideks, ent keegi ei ennusta, et USA laguneks Nõukogude Liidu eeskujul. Ent riigi enesekindlus, kuvand ja eeskuju maailmale said kõva laksu. Vaieldamatult. Ja sellel on suured tagajärjed. Miljonite afgaanide elu segilöömisest rääkimata. Meelde tuletatakse Iraaki, Liibüat ja teisi maid, kus USA sõdurisaapad on jälgi jätnud väga kaheldavate tagajärgedega.
Esimene ilmne tulemus rahvusvahelises plaanis on, et Hiina aktiivsus Taiwani suunal on hüppeliselt tõusnud kõigest mõne päevaga. Hiina sõjalennukite lennud Taiwani õhuruumi lähedal ja koguni sinna põikamised on sagenenud.
Kas luure valetas või oli saamatu?
Veel augusti algul kinnitas USA, et Afganistani valitsus peab vastu 90 päeva, paar kuud varem oli prognoositud valitsuse elueaks kuni poolteist aastat. Kas luure valetas või polnud neil olukorrast aimugi? See küsimus piinas USA kongresmene, kes möödunud pühapäeval korraldasid kiiresti ministrite küsitluse telefonikonverentsi raames. Selget vastust loomulikult ei saadud.
Amazonist saab osta The Washington Posti ajakirjaniku Craig Whitlocki raamatu "Afganistani dokumendid: sõja salajane ajalugu", millest selgub, et oli mõlemat. Aeti nii puru silma, aga sageli polnud ka aimugi, mida näiteks tähendab inimesele lojaalsus hõimule või millele kihutab paduvaesus, see, et üheksa kümnest afgaanist pidi läbi ajama 2 dollariga päevas.
USA sallis, et Afganistani valitsus oli üks korrumpeerunumatest maailmas, sõdurid ei näinud palka kuude kaupa. Aga püssi eest võis saada heal juhul mitusada dollarit… Pakistan seisis igal moel taliibide selja taga. Pühapäeval säutsus riigi peaminister I. Khan: "Afganistan heitis endalt orjuse ahelad!"
India ametnik kurtis, anonüümselt muidugi, et nad soovitasid pidevalt USA-le: "Ohjeldage Pakistani!", ent said trafaretse vastuse: "Tavaline India ving!"
Kindralid kiitsid, et afgaani sõdurite võitlusvõime paraneb päev-päevalt, et enne oli halb, aga nüüd (loe: tänu minu tublile tööle) on vahe nagu öö ja päev. Ja tärnid ning aurahad tulid, palgatõus samuti.
Talibani tõus geriljade superstaariks
Teine ilmne tulemus on, et Taliban on maailma mitut karva mässajate ning geriljade hulgas saanud äärmiselt populaarseks. Igast nurgast tahetakse sinna nüüd õppima tulla, kogemusi saama (taliban tähendab pushtu keeles õpilast). Õpilasest on õpetaja saanud.
"Me oleme võitnud kaht üliriiki," kiitlevad Talibani võitlejad. Muidugi pole see tõsi, ent kõlab hästi. Samas näib, et nende edu oli rekordiline: esimese provintsipealinna Zaranj vallutamise (34-st) ja Kabuli langemise vahe oli 9 päeva!
Selgub, et pärast seda, kui USA ja Taliban sõlmisid kokkuleppe (veebruar 2020) vägede väljaviimise kohta, läks armees lahti tõeline äritsemine. Samas peaks Joe Bideni sõnu, et Afganistani armeel polnud võitlustahet, suuresti võtma kui "halva otsuse veel rumalama täitmise" (endise sõdurite juhi Afganistanis David Barno nn isiklik arvamus) haledat õigustust, sest numbrid räägivad teist keelt.
Ameerika tegevsõjaväelasi sai Afganistanis surma 2442, liitlastest sõduritest jättis elu 1144, lisaks langes lepingu alusel sõdijatest 3846 ( Browni ülikooli andmed), ent afgaani sõdurite kaotused olid palju suuremad, 66 000–69 000 ning 47 000 tsiviilisikut.
President pages välismaale (kas Tadžikistani ja hiljem Usbekistani, pole päris selge) ning valitsus kukkus kohe kokku. Talibani võitlejad hõivasid presidendi uhke residentsi ja tegid tervele maailmale saatmiseks selfisid ning lisasid kiideldes: "Sellega, millega ameeriklased ei saanud 6. jaanuaril hakkama, tulime meie toime!" (Vihjates sellele, et Trumpi õhutusel tungisid jõugud ettekäändel, et valimised on võltsitud, 6. jaanuaril Kapitooliumi.)
Tõsi küll, viimased uudised kõnelevad sellest, et põranda alla läinud esimene asepresident Amrullah Saleh (48) kuulutas end presidendi õiguspäraseks kohusetäitjaks ning organiseerib koos legendaarse välikomandöri Massoudi pojaga, kelle al-Qaida agendid kaks päeva enne 9/11 tapsid, vastupanu taliibidele.
Afganistani mõju maailmale kestab. Seda alles hakatakse uurima ja järeldusi tegema. Kummati saab lähiajaloo jagada kaheks ja veelahkmeks on pühapäev, 16. august 2021: maailm enne ja pärast "igavese sõja" lõppu.