Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Said esimesed triibulised? Pikka meelt, värske investor!

Neeme Korv FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

“Pikaajalisel investoril peab olema pikka meelt mitte iga liblikat püüdma minna ega ammugi väikesest turukõikumisest heituda,” kirjutab Äripäeva ajakirjanik Neeme Korv.

Teisipäeva pärastlõunal hakkas meie kontor ärevalt sumisema. Nagu mesilastaru, mille asukad on märganud lähenevat ärritajat. Graafikujoon, mis toimetuses oleval ekraanil kajastab Äripäeva tellijate huvi meie lugude vastu, kerkis püstloodis. Jälgisime, kuidas järjest rohkem lugejaid istus kell 13.32 ilmunud uudisnupus pealkirjaga “Tallinna börs kukub kolinal”.

Lõin lahti Tallinna börsi kodulehe ja tõepoolest – viimasel ajal rohelisega harjunud silm nägi ainult punast. Õhtul vaatasin, et Balti koondindeks (Baltic Benchmark) oli langenud 3,53 protsenti, mida vedas miinusesse kolm pangaaktsiat: Coop, LHV ja leedulaste Šiauliu, mis langesid vastavalt 10,68, 4,91 ja 4,6 protsenti. Etteruttavalt võib rahustavalt öelda: pabistamiseks pole põhjust!

See, et majanduslehe tegijad väärtpaberituru järsust liikumisest korraks elevile lähevad, on üsna tavapärane ja loomulik, aga inimeste viimase paari aasta kasvanud aktiivsus börsil on tegelikult see, mis sealsed sündmused ühiskondliku tähelepanu objektiks muudab. Mullu kasvas tehingute arv Tallinna börsil viis korda ja väärtpaberikontosid oli aasta lõpuks 45 000.

Eriline september

Tänavune september on väga eriline seoses II pensionisamba reformiga, tänu millele tuli turule kõvasti raha. Tõsi, suur osa enam kui miljardist läheb tarbimisse ja mõne poliitiku käed lähevad higiseks, haistes võimalust sülle sadanud üüratu tulumaksusumma – jah, 265 miljonit eurot! – sobivalt huugama panna.

Aga paljud inimesed, kes varem pole investeerinud, teevad nüüd seda. Kas raha välja võttes ja seda investeerimiseks kasutades või suunates oma II samba säästud pensioni investeerimiskontole, kasutades reformiga tekkinud võimalust.

“Tõsi, suur osa enam kui miljardist läheb tarbimisse ja mõne poliitiku käed lähevad higiseks, haistes võimalust sülle sadanud üüratu tulumaksusumma – jah, 265 miljonit eurot! – sobivalt huugama panna.”

1

Uus asi toob mõistetavalt õhinat, suuri lootusi, aga ka pettumusi. Kui Eesti endale 1989. aastal Äripäeva näol majanduslehe sai ja muu hulgas börsist kirjutama hakkas, sellest, kuidas “raha teeb raha ja toetab tootmist”, oli see nii tundmatu maailm, et mõnigi lugeja küsis: miks lehes see rubriik üldse olema peab.

1990-ndatel sai investeerimine üldrahvalikuks teemaks (mäletate ju Tiina Joosut tele-eetris: “TALSE tõuseb!”, “TALSE langeb!”), aga sajandivahetuse Vene kriis ja internetifirmade buumikrahhi aeg (nn dot-com mull) kaotasid huvi pikaajalise rahapaigutuse vastu.

Praegusajal on “rahatarkus” moesõna ja investeerimisusk levib. Meie tulevane arvamusliider number üks, valitud president Alar Karis ütles Äripäeva raadios, et ta pole investeerinud, sest see on raske ja aeganõudev. Mõnes mõttes võtab ta kokku tavainimese laiema vaate. Investor Liisi Kirchi sõnul ongi kaks suurt müüti: investeerimine on keeruline ning investeerimiseks on vajalik suurte summade olemasolu. Tegelikult on raha paigutamine tänu pankade konkurentsile läinud palju soodsamaks ning internet on teinud asjad tehniliselt lihtsaks ja teabe kättesaadavaks. Sõna otseses mõttes, sest kõik on su telefonis! Leidub ka kirjandust, mida tasub eelnevalt lugeda.

Ära püüa iga liblikat!

Ja enam-vähem igast teosest vaatab vastu põhitõde: pikaajalisel investoril peab olema pikka meelt mitte iga liblikat püüdma minna ega ammugi väikesest turukõikumisest heituda. Seega, alguse juurde naastes, piisab, kui heita päeva asemel pilk väärtpaberite tootlustele aasta algusest. Sealt näeme, et Balti indeksid on selle ajaga tõusnud üle 50 protsendi, mille kõrval selle nädala “kolinal kukkumine” on üsna tühine. Isegi kui said investorina esimesed triibulised, säilita pikk vaade.

Elame huvitaval ajal, nagu öeldakse. Majandusmudel muutub rohe- ja digipöörde tulemusel. See toob börsile uusi ettevõtteid ja pakub investoritele võimalusi. On, millest päriselt elevile minna.

Tagasi üles
Back