/nginx/o/2021/08/30/14034498t1ha756.jpg)
“Eestis on 111 kooli, kus kolmandas kooliastmes õpib 30 või vähem last ning mida on liiga kulukas pidada. Just need on koolid, mis esmajärjekorras ohtu satuvad ning mida lähitulevikus võib oodata sulgemine,” kirjutab Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja avalikus kirjas Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt riigikogusse valitud rahvasaadikutele.
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegiline eesmärk number üks on: “Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.”
Iseenesest ilus eesmärgipüstitus. Samas kui vaatame tegevuskava strateegilise eesmärgi rakendamiseks, siis tekivad murepilved.
Nimelt tuleb arengukava järgi kohalikul omavalitsusel edaspidi tagada kodulähedane õpe esimeses ja teises kooliastmes, samas on praegu kohustus pakkuda kodulähedast õpet ka kolmandas kooliastmes ehk põhikooli lõpuni. Arengukava tegevuskava näeb ette, et kolmas kooliaste tuleb tagada vaid suuremates keskustes, “kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt transpordi”.
Esmatähtsate tegevustena on esimese punktina välja toodud: “Õppeasutuste võrgu korrastamine.”.
27. augustil osales haridus- ja teadusminister Liina Kersna Hiiumaal õpetajate kogunemisel, kus rääkis ka haridusvaldkonna tulevikust. Minister tõi välja, et Eestis on 111 kooli, kus kolmandas kooliastmes õpib 30 või vähem last ning mida on liiga kulukas pidada. Just need on koolid, mis esmajärjekorras ohtu satuvad ning mida lähitulevikus võib oodata sulgemine. Teame ju varasemast kogemusest, et arengukava seab raamid, aga sellest sõltub omavalitsuste rahastamine hariduskulude katmiseks. Ehk algab eelpool mainitud “õppeasutuste võrgu korrastamine”.
Hiiumaal on kaks keskmise suurusega kooli – Kärdla ja Käina. Ülejäänud koolid satuvad sellise haridusvaldkonna tulevikukava tõttu löögi alla. Saaremaal ja Läänemaal on seis sarnane.
Olen seda meelt, et riiki ei saa Excel-tabeli põhimõttel juhtida ning väiksemad ja kaugemad piirkonnad vajavad ekstra tuge. Hea näide regionaalpoliitikast on Hiiumaa haigla, kus võeti kahe aasta eest kasutusele uuenduslik rahastusmudel. Lisaks ravijuhtudele võtab see arvesse haigla asukohta, elanike arvu ning et teatud kulusid tuleb lisaks kompenseerida, näiteks käivad mandrilt saarele eriarstid.
Ka haridusvaldkonnas tasuks uue rahastusmudeli rakendamist kaaluda. Kodulähedane kool on väärtus, mida tasub hoida. Eriti just väiksemates kohtades on kool kogukonna keskus, mis muu hulgas aitab ära hoida ääremaastumist.
Loodan, et võtate antud eelnõuga aja maha ning ei kinnita seda sellisel kujul, mis seab ohtu Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa väiksemate koolide tuleviku.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)