SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Kui jala ei käi ja vett ei joo

Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Valitsus loeb raha ja koostab riigieelarvet. Tuleval nädalal läheb peaminister sellega riigikokku. Lobirühmadel on viimane aeg tuld anda ja meedia ongi täis kõikvõimalikke rahataotlusi. Küll palgatõusudeks, küll erinevatele objektidele. Üks taotlus ahastavam kui teine. Tartu näiteks on otsustanud, et nüüd või ei kunagi tuleb saada riigi õlg alla Sõpruse silla remondiks. Andke 8 miljonit!

Mõttekohti on. Majanduskasv tuleb tänavu 9,5 protsenti, arvab Eesti Pank. Kiire inflatsioon tekitab palgasurvet. Avaliku sektori investeeringud on kahtlemata olulised. Minu meelest on aga kõige olulisemad valdkonnad, kuhu täpselt raha panna, haridus ja teadus. Ning tervishoid. Tegelikult kõik, mis puudutab lapsi, sest sellest sõltuvad tulevased põlvkonnad. Riigi tulevik.

Koormus haigekassale

Tervise Arengu Instituut (TAI) uurib iga kolme aasta tagant esimese ja neljanda klassi laste kehakaalu. Värske uuring näitab, et muretsemiseks on tõsiselt põhjust. 27 protsenti esimese klassi lastest on ülekaalulised, neljandas klassis juba kolmandik. See ei ole mingi tühine teema, vaid tõsine koormus haigekassale, mida niikuinii ähvardab vananevas ühiskonnas tööealiste maksumaksjate osakaalu vähenemise tõttu puudujääk.

Miks? Ülekaalulisus on suur terviserisk, mis teeb iga tõve hullemaks. Südame-veresoonkonna haigused, muidugi. Rahvusvaheline Vähivastane Liit (UICC) on teinud kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks, sest ülekaalulisus on ka vähki haigestumisel soodustav tegur.

Kindlasti ei ole nii, et geneetiliste probleemide ja haiguste tõttu on ülekaalulisust rohkem. Ei. Laste puhul on teemaks ikka vähe liikumist, rohkem maiustusi ja rasvast kiirtoitu. Viimaseid soosib paradoksaalsel moel see, et inimestel lihtsalt on rohkem raha. Ja lastel rohkem taskuraha. Mitte et see halb oleks, lihtsalt läheb valesse kohta. 41 protsenti lastest viiakse kooli autoga – vapustav.

Kust saada lisaraha?

Saaremaa numbrid TAI uuringus panid kulme kergitama. Selgub, et neljandas klassis on väikesed saarlased esirinnas, esimeses klassis aga esineb ülekaalulisust lausa kõige rohkem. Ma ei ole vaadanud, mil määral pööratakse tervishoiuteemale tähelepanu kohalike valimiste kampaanias, aga oleks mõistlik tellida mingi kitsam uuring ja selgitada välja põhjused. Ise jäin mõtlema, et kas siin võib mingit mõju avaldada haldusreform, mis koondab koolid keskusesse, aga see on vaid hüpotees. Mis iganes, tuleks välja selgitada faktid, panna diagnoos ja määrata ravi.

Teenusmajanduse Koja ärihooaja avaüritus septembri alguses keskendus sotsiaalmaksule. Võib-olla tuleks tõesti teha nii, et teatavad elustiilivalikud – jala ei käi ja vett ei joo – peaks kaasa tooma kõrgema kindlustusmakse. Esiteks hoiakute muutus, aga kuskilt peaks ka lisaraha tulema. Kui uskuda sotsiaalministeeriumi endist asekantslerit Maris Jesset, haigutab haigekassas aastal 2035 auk suurusega 900 miljonit eurot.

Küsisin sel nädalal sotsiaalmaksu kohta konverentsil “Äriplaan 2022” Äripäeva raadio otse-eetris ka peaminister Kaja Kallaselt. Vastuseks tuli, et Reformierakond ja Keskerakond ei jõua maksudes kokkuleppele, mistõttu on kuni järgmiste riigikogu valimisteni maksurahu. Siis tulevat debatt. Aga paar aastat läheb jälle kaotsi.