:format(webp)/nginx/o/2021/09/29/14103519t1h4e87.jpg)
“Saaremaa valla jäätmejaamad eksisteerivad selleks, et pakkuda meie elanikele ja ettevõtetele avalikku jäätmejaama teenust. Arvestades, et valla ettevõte teenib selle teenuse kaudu tulu, peaks kogutud raha kasutamise üle otsustamine olema läbipaistev ja kogukonda kaasav,” kirjutab Saaremaa valla jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel.
Jäätmemajandus on valdkond, mis puudutab kõiki elanikke, ettevõtteid ja asutusi. Seetõttu on ka paljudel selles valdkonnas oma arvamus teenuste ja nende maksumuse kohta. Selles loos soovin välja tuua oma isikliku arvamuse Saaremaa valla jäätmehoolduse rahastamise teemal eesmärgiga algatada arutelu.
Saaremaa valla jäätmehooldust rahastatakse valla eelarvest, kus selleks on ette nähtud umbes 4 eurot elaniku kohta aastas. Selle raha eest loob vallavalitsus võimalused mõnede jäätmeliikide tasuta äraandmiseks, korraldab jäätmete kogumisringe ning avalike vanapaberi- ja riidekonteinerite tühjendamist, soetab vajadusel juurde konteinereid, haldab jäätmealast infosüsteemi, teeb teavitust, likvideerib prügihunnikuid jms.
Kuna suurema mõjuga investeeringute tegemiseks sellest rahast paraku ei piisa, taotleb vallavalitsus vastavalt võimalusele rahastust erinevatest programmidest. Rahastusprogrammidega toetatakse aga väga spetsiifilisi tegevusi, konkurents on suur ja alati ei õnnestu vallavalitsuse meeskonnal edukat taotlust teha.
Eeltoodud rahastusvõimaluste olemasolust teavad üldjuhul kõik. Vähem on teada, et ka OÜ Saaremaa Prügila arvele koguneb igal aastal ligikaudu 4 eurot elaniku kohta. OÜ Saaremaa Prügila on valla ettevõte, mille osanikud on suuremas osas Saaremaa vald ja väiksemas osas Muhu vald. Osaühingu tegevus seisneb Kudjape ja Maasi jäätmejaama haldamises.
“Seni pole aga avalikkusele selgitatud, mis on renditulu kogumise eesmärk ning pole soovitud avalikkust selle kasutamise üle otsustamisse kaasata.”
Kuna osaühing ise jäätmejaamade igapäevase opereerimisega ei tegele, on jäätmejaamad antud kolmeks aastaks rendile. Renditingimuste kohaselt maksab rentnik omanikule renti 10 000 eurot kuus (lisandub käibemaks). Seega koguneb valla ettevõtte arvele kolmeaastase rendiperioodi jooksul märkimisväärne summa – 360 000 eurot.
Arusaadavalt on rentnik arvestanud selle summa jäätmete vastuvõtutasude sisse. Vallavolikogu on otsustanud, et kümne aasta jooksul tuleb kõik Saaremaa vallas korraldatud jäätmeveo raames kogutavad jäätmed viia Kudjape või Maasi jäätmejaama. Seega kõik majapidamised, ettevõtted ja asutused, kes tasuvad vallas prügiveoarveid või viivad ise jäätmeid Kudjape või Maasi jäätmejaama, tasuvad osaliselt ka jäätmejaamade rendikulu.
Lihtsustatult võib öelda, et jäätmejaamade omanik teenib jäätmejaamade vastuvõtutasude kaudu Saaremaa valla elanikelt ja ettevõtetelt renditulu. Selline raha kogumise viis ei ole Eestis tavapärane. Kuid see võib olla mõistetav ja vajalik, kui eesmärgiks on teha meie kogukonna jaoks olulisi investeeringuid, milleks mujalt raha leida on keeruline. Näiteks uute väikeste jäätmejaamade rajamine Leisi, Salmele ja Kihelkonnale või biojäätmete kompostimisplatsi rajamine olemasolevasse jäätmejaama vms.
Selles osas, mis on kogukonnale vajalik, peaks olema sõnaõigus ka kogukonnal endal. Selleks koostataksegi Saaremaa valla jäätmekava, kus lepitakse kokku, millised tegevused ja investeeringud on lähiaastatel vajalikud. Jäätmekavas ettenähtud kogukonnale vajalike tegevuste elluviimiseks tuleks ühe allikana kasutada ka OÜ Saaremaa Prügila renditulu. Seni pole aga avalikkusele selgitatud, mis on renditulu kogumise eesmärk ning pole soovitud avalikkust selle kasutamise üle otsustamisse kaasata.
Jäätmekava eelnõule tehtud muudatusettepanekute kohaselt ei peaks laenujäägi ja rendi suurust ning OÜ Saaremaa Prügila omavahendite kasutamist jäätmekavas käsitlema. Kui eelmisel rendiperioodil võis renditulu eesmärgiks pidada jäätmejaama rajamiseks võetud laenu tagasimakseid, siis tänaseks on laenujääk juba niivõrd väike, et selleks nii suures summas renditulu koguda pole vaja.