/nginx/o/2021/10/04/14114195t1h766d.jpg)
“Olla õpetaja pole alati lihtne. Mõnikord tundub see lausa ületamatult raske, kuid me püüame alati anda endast parima,” kirjutab Siret Liiv, Kuressaare kesklinna eralasteaia Naerusuu õppejuht-muusikaõpetaja.
SIRET LIIV ⟩ Õpetaja – tark ja lahke
/nginx/o/2020/10/29/13443527t1h9a66.jpg)
Kui mõni päev enne kooliaasta algust, 1. septembrit poes käisin, möödusid minust koos vanematega mõned noormehed ja neiud, kes olid minu jaoks erilised inimesed. Nemad olid ju mu esimesed 4-aastased, keda rühmaõpetajana õpetasin. Tänaseks on nad aga jõudnud põhikooli lõpuklassi. Ei saanud arugi, et meie esimesest kohtumisest nii palju aega möödunud on. Ent vaatamata sellele, et nemad olid väikesed ja mina sain nende õpetaja olla vaid ühe aasta, mäletavad mind üsna mitmed toonased lapsed ja nende vanemad. Ja siit ka minu väike mõtisklus – õpetajast.
Tark, lahke ja sõbralik
Kuulsin üht tuttavat hiljuti ütlevat talle tuttava õpetaja kohta: “Soovin, et minulgi oleks olnud selline tark, lahke, sõbralik ja imeilus õpetaja!”
Ma ei küsinud, kas tema esimene õpetaja siis ei olnudki kõige toredam inimene maailmas. Teine tuttav aga tsiteeris oma last: “Ma ei mäleta oma praeguse õpetaja häält, aga oma lasteaiaõpetaja häält mäletan ma nii hästi.”
Ehk oli asi selles, et uus õpetaja oli veel liiga uus?
Tõsi, tarkus on õpetajaks olemise juures oluline ja mitte ainult see, mida õpikust saab või mida kõrgkoolid õpetavad. Tänapäevase õpetaja tarkus seisneb selles, et ta teab: mitte ainult tema ei ole õpetaja lastele, vaid iga laps võib olla õpetajaks ka temale.
“Tänapäevase õpetaja tarkus seisneb selles, et ta teab: mitte ainult tema ei ole õpetaja lastele, vaid iga laps võib olla õpetajaks ka temale.”
Lahkus on midagi, mis võiks kuuluda meie kõigi, mitte ainult õpetaja heade omaduste nimistusse. Õpetaja lahkuse olla alati valmis aitama ja vastama igale miks-, kuidas- või mida-küsimusele teeb aga eriliseks see, et see on vajalik ületamaks teadmatust ja sellest tulenevat ebakindlust.
Sõbralikkuseta ei jõua meist ilmselt keegi kuigi kaugele. Jah, käskides ja kärkides ning hirmu külvates jõuab samuti eesmärgini. Sel juhul võivad aga tulemuseks olla kellegi katkine hing ja ebameeldivad mälestused kogu eluks. Kui õppija meel on rahulik, sest ta teab, et teda on toetamas hea sõna ja sõbralik suhtumine, siis edeneb ka õppimine paremini.
Iluga on muidugi nagu on – ilu on ju vaataja silmades. Küll aga tsiteerin siin Monika Pulleritsi, kes ikka ja jälle oma tundides rõhutas: “Muusikategevus ei pea alati lõbus olema, aga ilus peab olema!” Mina usun, et iga õpetaja, kelle suhtumine ja suhtlemisviis on tark, lahke ja sõbralik, ongi ilus. Ja kui kõik need head omadused kokku panna, siis jääbki lapse jaoks tema õpetaja hääl kauaks meelde. Kui õpetaja hääl heliseb, mitte ei kõmise, siis on lapse hääles naer, mitte nutt, ja vanemate hääles rahu, mitte ärevus.
Hea koostöö
Õpetaja töö on sageli olla lastele koolis nagu ema, kes teab ja tunneb oma last ning tema tugevusi, nõrkusi ja vajadusi. Tema töö on vajadusel olla ka “isa aseaine”. Olla inimene, kes jagab toetust ja tarkust ajal, mil vanemad tegelevad oma tööga.
Suhtes olemiseks ja suhtlemiseks on vaja vähemalt kaht osapoolt. Head suhted eeldavad koostööd kõigilt osapooltelt, kuid tark ja lahke õpetaja teeb sageli natuke rohkem samme selleks, et suhet luua. Või astub vajadusel paar sammu tagasi, et loodud suhet hoida. Olla õpetaja pole alati lihtne. Mõnikord tundub see lausa ületamatult raske, sest ka õpetaja on ainult inimene. Kuid me püüame inimestena alati anda endast parima.
Lahket, sõbralikku, ilusat ja tarkust täis õpetajate päeva!