/nginx/o/2017/02/17/6350917t1h5bc5.jpg)
“Tööst tõusnud tähelepanekute hulka kuulub õppetund Saaremaa vallajuhtidelt, kuidas end Eesti õigussüsteemist lahti siduda. Kas oleks palju loota, et kohalike valimiste tulemusel valitakse Saaremaal võim, kes taastab püsiühenduse Eesti õiguskorraga?” küsib advokaat Allar Jõks.
Eesti Päevaleht teeb kohalike valimiste eel tänuväärseid reportaaže kohalikest omavalitsustest. 25. septembri numbris sai vallavanem Mikk Tuisk sõna Saaremaa püsiühenduse teemal.
Kliendi esindamisel saadud kogemus Saaremaa vallaga sundis mind sulge haarama aga hoopis maisema teema pärast. Ühe kohtuvaidluse näitel tahan jagada õppetundi, kuidas vallas kehtivaid seadusi ja jõustunud kohtuotsust eiratakse. Loodetavasti saavad sellest loost julgustust kõik, kes nõuavad kohalikult omavalitsuselt oma õiguste tagamist. Näiteks ülemäärase müra vastu ja öörahu poolt.
Millest käib jutt? Kuressaare kesklinnas Kauba tänaval asuvad korterid ja nende akende all vahetult üle tänava baar. Baari tegevusmudel on selline, et nädalavahetustel kell 22 algavatel pidudel pakutakse külalistele varahommikuni valju muusikat ja alkohoolseid jooke. Loomulikuks jätkuks on joobes kobarkogunejate lärmakas isetegevus baari ukse juures vahetult korterite akende all hommikul kella neljani.
Nii on tõenäoliselt juhtunud ja võib juhtuda paljudes linnades. Eriliseks teeb selle aga Saaremaa valla reaktsioon. Üle viie aasta on korterite omanik palunud vallal müraprobleemiga tegeleda nii, nagu Eesti seadused ette näevad ja nagu teised linnad on elanikke lärmi eest kaitsnud. Kehtivad seadused näevad ette, et igaühel on õigus öörahule ja kohaliku omavalitsuse kohustus on see tagada. Meenutame või Tallinnas nn Bermuda kolmnurgas toimunud linnavalitsuse ja baaride vägikaikavedu, mis lõppes öörahu võiduga.
Selle asemel valisid Saaremaa vallajuhid käitumismustri, mida õiguskantsler Ülle Madise on tabavalt nimetanud “uksest välja menetlemiseks”. Eesti keelde tõlgituna tähendab see piirdumist mitte millegi tegemise ja Eesti õigusruumi mitte sobituvate vastuste produtseerimisega. Teisisõnu pidu jätkub valla vaikival heakskiidul.
Näiteks oli valla arvates korterite rajamine piirkonda, kus tegutseb hulgaliselt muid baare ja lõbustusasutusi, omaniku äririsk, millega oleks pidanud arvestama. Vallal “jäi tähelepanuta”, et see ajalooline hoone on elamiseks rajatud sada aastat tagasi ja baar avati 2015. aastal.
“Kas leidub mõni julge kandidaat, kes lubab “mina kaitsen Saaremaal igaühe õigust öörahule”?”
Kuna müra ja lärmi tekitamise puhul on tegemist kahe isiku vahelise erimeelsusega, siis valla arvates puudus tal kohustus sekkuda. Kirsiks tordil oli järeldus, et kui ainult üks inimene on müra üle kaevanud, siis tema õigusi ei pea kaitsma. Teisisõnu ei peaks valla arvates näiteks vägistamist politsei tõkestama juhul, kui ohvreid on ainult üks. Valla õigustused tuletasid meelde Edgar Savisaart, kes 2015. aastal lubas end Eesti õigussüsteemist lahti siduda.
Õnneks lükkas Tallinna ringkonnakohus 16. aprillil kõik valla õigustused ümber kui kaardimaja ja kohustas valda müraga tõsiselt tegelema. Ajaleht Saarte Hääl võttis 30. aprillil kohtuotsuse kokku pealkirjaga “Vald ei liigutanud müramure murdmisel lillegi”. Ainult lihtsameelne võib arvata, et sellega omaniku kannatused lõppesid. Viie ja poole kuu jooksul ei ole Saaremaa vald kohtuotsust täitnud ega baarist lähtuvat müra ohjeldanud. Arvestades, et suvi on baarikülastajate kõrgaeg, siis on vallal õnnestunud järjekordne aasta mitte midagi tehes mööda saata.
Vallalt mingigi tegevuse nõudmine on samasugune kangutamine nagu vabariigi valitsuselt vastuse saamine küsimuses, kes vaktsineerimistempo eest vastutab. Näiteks paigaldas omanik oma kuludega oma akende alla ja baari ukse vastu müramõõtmisseadmed, mis lisaks varem esitatud tõenditele kinnitasid, et müra ületab baari lahtiolekuaegadel kehtivaid müra piirnorme. Vastuseks tegi vald ettepaneku täiendavaid müramõõtmisi teha. Vaatamata sellele, et kohtupraktika järgi võib häiriv olla ka müra, mis ei ületa piirnorme, kui elanikud peavad seda taluma pikemat aega järjest ja sealhulgas ka öösel. Kohtud pidasid silmas ka sissepääsu juures viibivate baarikülastajate tekitatud lärmi.
Millised hoovad on sellises olukorras oma õiguste kaitsmiseks? Kindlasti võib veel kord pöörduda kohtusse. Ei ole kahtlust, et vallal on administratiivne võimekus vallaelanikelt kogutud maksuraha tuulutades aastaid kohtus inimest kurnata. Isegi elaniku võidu korral saab kohalik omavalitsus aasta imiteerida kohtuotsuse täitmist. Ja kõik algab uuesti. Küsimus jääb aga, kas vallajuhtide jaoks on kusagil “punane joon”?
Kuigi sel aastal on moes süüdlasi mitte leida, siis müramure murdmisel ei ole lillegi liigutanud eelmine vallavanem Madis Kallas ega istuv vallavanem Mikk Tuisk. Mõlemad on kohalikel valimistel sotsiaaldemokraatliku taustaga valimisliidu Terve Saaremaa esinumbrid. Madis Kallas on valimisliidu eesmärgina sõnastanud hea elukeskkonna eest seismise. Valijad võiksid huvi tunda, kas valimisliit seisab terve Saaremaa huvides hea elukeskkonna loomise eest või kaalub baaripidaja õigus varahommikuni alkohoolseid jooke pakkuda ja müra tekitada üles õiguse öörahule.
Vallavalitsuse tegevust peaks ohjama ja õiguspärastele radadele suunama vallavolikogu. Paraku on vallavolikogus koalitsiooni kuuluvad Keskerakond ja Reformierakond vaatamata mure teadmisele käitunud kui kuldid rukkis.
Huvitav, kas leidub mõni julge kandidaat, kes lubab “mina kaitsen Saaremaal igaühe õigust öörahule”? Või tuleb nelja aasta pärast tõdeda, et valitute jaoks oli õige käik paremini hoida ainult meelelahutusasutuse õigusi.
Saaremaa sild võib-olla tuleb. Võib-olla mitte. Aga pole ju palju unistada, et valitav uus võim taastab püsiühenduse Eesti õigussüsteemiga?
“Saaremaa vallavalitsus ei ole müraprobleemi lahendamisel kindlasti, käed rüpes, istunud, vaid pärast Tallinna ringkonnakohtu otsust järjepidevalt teemaga edasi tegelenud,” kirjutab Saaremaa vallavalitsuse järelevalveteenistuse juhataja Karel Koovisk.
Tallinna ringkonnakohtu 16. aprilli otsuse järgi tuleb Saaremaa vallavalitsusel välja selgitada, kas Liverston Invest OÜ-le kuuluva kinnisasja esisel tänaval toimuvad jätkuvalt korrarikkumised või nende oht on piisavalt tõendatud ning kas rikkumistel on seos Uime baari majandustegevusega. Kohtuotsus ei ütle, et Saaremaa vallavalitsus on valesti käitunud, vaid et vald on olnud kohati liiga passiivne ning peab nüüd uuesti otsustama, kas ja milliseid abinõusid on vaja kohaldada Kuressaares Kohtu 1 asuva baari Uim majandustegevusega kaasnevate mürahäiringute lõpetamiseks või vähendamiseks. Nende asjaolude väljaselgitamiseks on Saaremaa vallavalitsus teinud järelepärimised osapooltele ning politsei- ja piirivalveametile. Mitmel ööl on järelevalveteenistuse ametnikud tööl olnud ning Kuressaare ööelu ja ööklubide võimalikke häiringuid monitoorinud. Samuti konsulteerinud konkreetselt selle juhtumi osas teiste omavalitsustega ning uurinud võetud meetmeid Kuressaares analoogse ööklubi esindajalt.
Lisaks on vald kutsunud välja OÜ Uimeahv esindaja, mille tulemusena sõlmiti rida täiendavaid kokkuleppeid, kuidas vähendada mürahäiringuid baariesisel tänavalõigul nii muusika vaiksemaks keeramise kui ka turvamehe funktsiooni laiendamise osas väljaspool baari siseruume.
Vahetult pärast kohtumist sulges Uime baar ajutiselt oma uksed ja enam üritusi ei korraldanud. Sellega seoses ei ole seal ka rohkem ettekirjutusi/märgukirju olnud põhjust teha. Oleme teinud kõik, et jääda kahe ettevõtjast osapoole vaidluses erapooletuks, kuid siiski seista õigluse eest. Vallavalitsuse eesmärk on analüüsida kõiki tõendeid ning otsustada edasiste meetmete valiku ja toimingute teostamise vajaduse üle.
Lisaks tegi vallavalitsus Liverston Invest OÜ-le ettepaneku lasta terviseametil teha usaldusväärne mürauuring, mis annaks ühese vastuse ka mürahäiringute laiaulatuslikkuse osas Uime baari vastas asuva kinnistu külaliskorteris. Ootame Liverstoni vastust mürauuringu läbiviimise ja koostöövalmiduse osas, seda asja õiglase lahendamise eesmärgil.