/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2021/10/03/14112391t1h0a2b.jpg)
Suure väina püsiühenduse planeeringuprotsess läheb plaanipäraselt ja riik tahab alustada uuringuid sobivaima trassialternatiivi väljaselgitamiseks järgmise aasta alguses.
Riik plaanib püsiühenduse trassiuuringuga alustada uuel aastal
Rahandusministeerium korraldab eriplaneeringuga seoses avalikke arutelusid, et saada kohalikelt kogukondadelt planeeringu lähteseisukohtade kohta tagasisidet ja kaardistada kohalike elanike peamised murekohad, vahendas rahvusringhääling.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on riigieelarvest leitud vajalik raha, et liikuda püsiühenduse uuringutega edasi ka perioodil 2022–2023.
Aabi sõnul tuleb tervikpildi saamiseks vastata sellistele küsimustele, nagu kuidas korraldada Saaremaa ja Muhu igal aastal 10 protsenti kasvavat kaubavahetust ning kas püsiühendust rajades tuleb arvestada ka alternatiivse trassiga, mis juhiks transiitreisijaid Muhu keskusest eemale.
“Püsiühenduse projekt ilmestab hästi, kui oluline on omada laiemat pilti, mis arvestab projekti mõjudega ka 20 kilomeetri kaugusel ning mille mõjusid on analüüsitud pärast projekti valmimist veel vähemalt 10 aasta perspektiivis,” ütles rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõunik Siim Orav.
Planeeringu lähteseisukohtade väljapanekult kogutud tagasiside kohaselt huvitavad Saaremaa, Muhu ja Pärnu inimesi püsiühenduse liik, selle arhitektuurilahendused ning ühenduse tasuvus. Samuti tuntakse huvi projekti uuringute plaani ja edasiste etappide vastu.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu esimese etapi lõpuks 2026. aastal selgub parim trassialternatiiv ning see, kas püsiühendus oleks mõistlik rajada silla või tunnelina.
Tulenevalt uuringutest ja mõjust keskkonnale võib esimese etapi lõpuks selguda ka, et parvlaevaühendus on siiski riigi jaoks pikas perspektiivis parim lahendus.