/nginx/o/2021/09/21/14085070t1h72ba.jpg)
Seal, kus mahalangenud puulehed meid ei sega, ei pea neid kokku riisuma, vaid tasub jätta looduse loomulikku aineringlusse.
Langenud lehti ei pea kõikjalt koristama
Mis oleks, kui jätaksime koduaias, haljasaladel ja parkides lehed riisumata? Eluslooduse loomulik aineringe on täiuslik süsteem, millest tasub eeskuju võtta! Metsas langenud lehed lagunevad kohapeal ja rikastavad mulda toitainetega. Ka aias või pargis jõuavad lehtede lagunedes toitained tagasi mulda, sealt aga uuesti taimedesse. Lagunevad lehed on nii murule, puudele kui ka põõsastele loomulik väetis.
Lagunemise protsessi kiirendamiseks purustavad paljud aiapidajad lehti muruniidukiga. Seda ei tasu tingimata teha – nii võivad viga saada ka paljud lehekihis toimetavad või selle all talvituvad elusolendid. Niisiis tasub ka elurikkuse toetamiseks vähemasti mõnes paigas jätta lehed riisumata. Aeglasemalt lagunevaid tammelehti sobib kasutada näiteks põõsaste all multšina, talvel kaitsevad langenud lehed ka puujuuri külma eest.
Veel soovitame lehti aiast riisumata jätta keskkonna säästmiseks. Lehtede riisumine ja lehepuhuri abil koristamine, kilekottidesse panemine ja äravedu on energiakulukas, ent mitte alati otstarbekas.
Kõnniteedelt on mõistlik lehed ohutuse huvides siiski kokku korjata ja läheduses sobivas kohas kompostida. Õhku saastavate ja häirivat müra tegevate puhurite asemel soovitame kasutada reha või luuda. Pigem tuleks lehed kompostida kui põletada.
Ka siis, kui koduaias on võõrliikidest Hispaania teetigusid või mustpeanälkjaid, soovitame aiast lehed kokku korjata ja kompostida, et järgmisel kevadel oleks nakkusohtlikke tegelasi vähem. Võõrnälkjatega lehti ei tohiks koduaiast mujale viia – komposti need aias ja kaeva hunnik enne talvekülmasid läbi, et teomunad ei saaks sügaval hunnikus kevadel arenema hakata. Metsa alla ega mujale loodusesse ei tohi kokkuriisutud lehehunnikuid viia seetõttu, et nii reisivad kaasa teiste seas võõrliikide seemned ning kahjurid.