K, 5.10.2022

HELENA FAUST ⟩ Kindlam on vaktsineerida kui ravimitele loota

Helena Faust
, meditsiiniline mikrobioloog
Kindlam on vaktsineerida kui ravimitele loota
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Helena Faust
Helena Faust Foto: Erakogu

“Lase end vaktsineerida, muidu jäämegi kilplastena tammuma sama reha otsas kinni-lahti ühiskonnas ning palju inimesi sureb asjatult ja enneaegselt piinarikast surma,” kirjutab saarlane Helena Faust, meditsiiniline mikrobioloog, PhD, Rootsi ravimiameti vaktsiinide osakonna vaktsiinide efektiivsuse hindaja.

Mullu oli Rootsi see must lammas, keda teised riigid, Eesti kaasa arvatud, sarjasid tegutsematuse eest. Rootsi pool kogeti nii surma kui ka surmahirmu. Oli tume aasta. Mordor, kui soovite nii väljenduda.

Kuna surmahirm on üks tugev motivaator, innustas see Rootsi inimesi vaktsineerima. Vanuselises järjekorras said inimesed ligipääsu väga headele vaktsiinidele. Kahjuks paljudele ei jõudnud nende kord kunagi kätte. Paljud põdesid esmalt haigust ja siis said vaktsineeritud.

Siiski on tänavu sügiseks elanikkond eeskujulikult vaktsineeritud ning ühiskond avati 1. oktoobril nii, et suurüritused on jälle lubatud. Kultuur ja meelelahutus, mis olid pikalt pausil, on taas hoo sisse saanud. Elu on jälle elamisväärne!

Inimesi, kes ei ole end veel tänaseks päevaks vaatamata väga heade vaktsiinide kättesaadavusele vaktsineerinud, ei saa vaadata mingi homogeense massina. Püüan siinkohal välja tuua mõned alagrupid.

1. Inimesed, kes kardavad vaktsiinide kõrvalmõjusid.

Selge see, et iga uus olukord ja asi on esmapilgul kahtlane. Skepsis uute vaktsiinide ja uue viiruse suhtes on igati mõistlik.

Vaktsiine valmistavatele firmadele on väga kõrged nõudmised. Nad peavad suutma tõestada oma toote ohutust ja efektiivsust läbi põhjaliku kliinilise arenduse, korrektse dokumentatsiooni, inspektsiooni tolereerimise ja avatud kommunikatsiooni. Kasutusloa saamisega lugu ei lõpe.

On vähe vaktsiine, mida oleks nii paljudele inimestele nii lühikese aja jooksul manustatud ja nii põhjalikult jälgitud. Uusi üllatusi ei ole enam oodata, vähemalt täiskasvanute hulgas.

Kõik, mis on saanud vaktsineerimisega juhtuda, on juba juhtunud ning kirjeldatud toote resümees. Mine ja vaktsineeri! Soovitavalt mRNA vaktsiiniga, kuna see kaitseb nakkuse eest kõige efektiivsemalt.

2. Inimesed, kes arvavad, et neile haigus külge ei hakka või suurt probleemi ei põhjusta.

Palun vaata passis oma sünniaega! Kas eluaastaid on üle 30? Siis mine ja vaktsineeri nii kiiresti kui võimalik! On tõsi, et haigus kulgeb rängemalt vanematel ja kogukamatel ning inimestel, kes põevad ka teisi haigusi.

“Palun vaata passis oma sünniaega! Kas eluaastaid on üle 30? Siis mine ja vaktsineeri nii kiiresti kui võimalik!”

On ka tõsi, et noor ja muidu terve inimene tuleb sellest loost kergemalt välja. Paraku kipub inimene end tervemaks ja nooremaks pidama, kui ta tegelikult on. Fakt, et inimene ei ole arsti juures käinud, ei tähenda, et tal ei ole näiteks probleeme vererõhu ja algava diabeediga.

Paraku on nüüd lugu ka nii, et viirus on selle pooleteise aastaga suutnud maailma eri otstes piiramatult paljuneda ja on muutunud üha nakkavamaks. Seega tõed, mis pidasid paika originaalse Wuhani tüve puhul, muutuvad ajas.

Viirus otsib uut peremeest, kes on aina noorem. Viirus paljuneb suuremal hulgal ja see tõstab nakatumise riski. Mida suurema kogusega inimene nakatub ja mida rohkem viirus temas paljuneb, seda raskem võitlus.

3. Inimesed, kes ootavad mingit teist vaktsiini või ravi.

Sputnik V ootajatele: seda vaktsiini sel hooajal Euroopa Liitu ei tule! Nagu juba öeldud, ei tehta EL-is allahindlust vaktsiinide ohutuse, dokumentatsiooni ja kommunikatsiooni osas.

Traditsioonilisema, valgul ja adjuvandil põhineva vaktsiini ootajatele. Võib juhtuda, et kaks sellist vaktsiini saavad kasutusloa järgmise aasta alguses. Siis on kahjuks juba liiga hilja, et ohjeldada hetkel Eestis möllavat lainet.

Ravi on hetkel kallis ega päästa kõiki. Arengud toimuvad, ent täna on kindlam end vaktsineerida kui ravimitele loota.

4. Inimesed, kes on liiga vähe koolis käinud või see juhtus liiga kaua aega tagasi.

Selles ei ole midagi häbiväärset. Euroopas on väga palju inimesi, kel keskkoolis käimata või kel on sisserändaja staatuse tõttu probleeme ühiskonnas orienteerumisega. Sellised inimesed elavad meie keskel ning neid tuleb toetada ja aidata.

Tavaliselt pöördub selline inimene oma lähikondlasest autoriteedi poole, seega aidake teda pädeva informatsiooniga (mine vaktsineeri!), mitte ärge ühmake, et see on üks gripp, mille vastu saab küüslaugu ja pitsi kangemaga. Ka haritud inimesel on informatsiooni ülekülluses raske teha vahet tõesel ja valel infol.

5. Inimesed, keda paeluvad põnevad konspiratsiooniteooriad.

On arusaadav, et argipäev võib paista halli ja igavana. Võib tunduda, et keegi kuskil teenib oma huve teiste kulul või on ettekavatsetult pahatahtlik. Paraku juhtuvad paljud asjad samaaegselt, ilma et neil tegelikult seost oleks.

Surm on lõppjaam, kuhu jõuame kõik, erinevus on vaid teekonna pikkuses ja raskuses. Jumal aitab neid, kes omalt poolt on teinud kõik endast oleneva. Elu näitab, et inimesed ise on enda vaenlased.

Kilplastena pole meil mingeid terroriste vajagi, et midagi nässu läheks. Siinkohal meenutagem kurbusega lugu külmlao ehitusest ja vaktsiinide raisku minemisest.

See oli meie enda raha, otsused ja süsteem. Kui inimesed on ülekoormatud, tulevad vead kergesti. Kui su lähedased ei kiida vaktsineerimist heaks, ära kuluta oma jõudu nendega võitlemiseks. Mine ja vaktsineeri end salaja, ilma sellest kuulutamata.

Karda haigust, ent mitte vaktsiine! Lase end vaktsineerida. Vastasel juhul tammume kilplastena sama reha otsas kinni-lahti ühiskonnas ning palju inimesi sureb asjatult ja enneaegselt piinarikast surma.

Märksõnad
Tagasi üles